26/01/2019

39. Tammsaare rahvamatk

Tammsaare rahvamatkal ühendatakse kultuur spordiga

„Kuule, Oskar, hakkame trenni tegema,“ teeb ettepaneku „Vargamäe kuningriigi“ etenduses sulane Ott Mäe perepojale Oskarile. Ott soovib korraldada jooksuvõistluse, aga Oskar ei saa aru, et mispärast peaks ta heast paremast jooksma hakkama. Talus on vaja tööd teha ja võiks parem korraldada niitmisvõistluse. Niitmine on aga sulasele Ottile vastuvõetamatu, sest see on töö ja tööd peab niikuinii tegema. Tema tahab teha midagi põnevamat, võistelda ning: „tõmmata muskuli pingule“.

See väike katkend etendusest annab mõista, kuidas suhtuti sporti ja liikumisse Tammsaare eluajal. Rammu katsuti, küll vägikaika vedamisel, küll ujumisvõistlusi pidades, aga liiguti ka lihtsalt selleks, et edasi jõuda. Tammsaare lapsepõlves asendas füüsiline töö jõusaali ning samuti polnud vaja lugeda 10000 sammu, sest autosid polnud ja kui oli soov kuhugi minna, siis selleks pidi tihti kasutama jalarammu. Ka Tammsaare tegi pikki jalutuskäike, nii oma lapsepõlves kui ka hilisemas elus – 20 km päevas kõndida polnud tema jaoks mingi vaev.

Seega, et Tammsaarel on omanimeline rahvamatk, mis tänavu toimub juba 39ndat korda, pole sugugi juhuslik. Sport ja liikumine on olnud alati tema elus. Nooruspõlves võttis Tammsaare osa talupoistega peetud võistlustest. Teda peeti osavaks laskjaks, kes suutis lasta isegi jooksvat jänest, samuti oli Tammsaare kiire ujuja. Hilisemas eas, kui tekkisid terviseprobleemid, jäid pikad jalutuskäigud teda endiselt saatma. Pikkadel jalutuskäikudel ühendas Tammsaare spordi ja kultuuri: jalutas ja samal ajal mõtiskles omakeskis või kaaslastega kirjandussündmuste ja ühiskonnaprobleemide üle.

Ilmselt jätkus arutlusteemasid Tammsaarel ka tema lapsepõlves, kui ta liikus oma kodust, Tammsaare-Põhja talust (Vargamäelt) Järva-Madisele. Järva-Madisele jõudmiseks võis minna läbi Kodru raba või siis hoopiski mööda teed. Just nagu liigutakse ka Tammsaare rahvamatkal. Tulles läbi Kodru raba, saavad matkalised osa vanast taliteest, mida kasutasid Tammsaare vanemad (ja „Tõe ja õiguse“ tegelased) talvel, jõudmaks Järva-Madise kirikusse. Tulles aga mööda teed, kohtutakse „Tõest ja õigusest“ tuntud paikadega: Kassiaru talu, Võlla talu, soosild.

Seega on rahvamatka teekond ka kirjanduslikult tähtis teekond. Samuti austatakse selle sündmusega Tammsaaret, sest matk toimub igal aastal jaanuari lõpus, mille paiku on ka kirjaniku sünnipäev. Vaadates ajas tagasi rahvamatka ajaloolisele kulgemisele, selgub, et idee matka korraldamiseks ulatub tagasi mitmekümne aasta taha, kui Laine Rannu ja Malle Pau koostasid kirjaniku juubeliaasta tähistamiseks kava. Suurejoonelise sündmuse korraldamiseks ei saadud aga kohe toetust ning läks mööda 10 aastat ja juba 1978ndal aastal hakati igaaastaselt korraldama Tammsaare rahvamatka, mis küll pidas vahepeal mõneaastase pausi, aga on jätkunud tänaseni.

Nii nagu ikka, saab ka sel aastal Tammsaare rahvamatk alguse Albu vallamaja juurest. Samuti on korraldajatel plaanis viia läbi nii rajal kui ka Vargamäel sportlikke ja kirjanduslikke mänge. Sel aastal on ka eriauhind. Tammsaare muuseumi poolt korraldatud mängus osalejate vahel loositakse välja kaks piletit 2019nda aasta suvelavastusele „Eesti jumalad“. Oled oodatud matkast osa võtma ning kirjandust ja sporti ühendama!

A.H Tammsaare muuseum

Uudiskiri

Avatud

Sügis-talvel 15. septembrist 14. maini
K-P kell 10-15
Kevad-suvel 15. maist 14. septembrini
T-P kell 11-18
Riigipühadel on muuseum suletud.
Hea külastaja! Oleme 22. juunil avatud kella 15ni. Häid pühi!

Piletihinnad

Täiskasvanule4 €
Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär) 3 €
Perepilet8 €
Vaata täpsemat hinnakirja siit.

Kontakt

SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
Vetepere küla Järva vald Järvamaa 73416 
+372 5340 0637 (Info)
+372 5340 3461 (Grupid)
muuseum[ät]vargamae.ee