A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel on juba traditsiooniks kujunemas augustikuus toimuv dokumentaalfilmide õhtu. Sel aastal kolmandat korda toimuva dokumentaalfilmide õhtu ühendavaks alateemaks on „Keel ja kiri“.
Keele ja kirja üle aitab mõtiskleda ning õhtut modereerib etnoloog, filmitegija ja Tartu Ülikooli teadur Terje Toomistu. Filmiõhtul on kohal filmi “Leelo: Ükskord me naerame niikuinii” režissöör Marta Pulk.
Programm:
17.00 Liivo Niglas "Eva Toulouze: Teekond koju". Film etnoloogist, tõlkijast, fennougristist ja estofiilist Eva Toulouzest (2025).
18.00 Marta Pulk "Leelo: Ükskord me naerame niikuinii". Portreefilm Leelo Tunglast (2025).
19.00 Järgneb vestlus režissööriga.
20.00 Jaan Tootsen "Kikilipsuga mässaja". Portreefilm president Toomas Henrik Ilvesest (2025).
Pilet dokumentaalfilmiõhtule maksab 12 eurot. Sooduspilet pensionärile, õpilasele, üliõpilasele 10 eurot.
Pileti saad soetada Fientast.
Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.
Olete väga oodatud!
Kaunid Vargamäe maastikud. Nüansitunnetus! Kunsti ja kirjanduse ühismäng ehk en plein air A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel.
Tule õpi, kuidas segada kokku õiged Eestimaa värvid - kirjanduslikud mahedad ja murtud toonid, mida võib leida looduskirjeldustes. Algajam õpib värvi tabamist, motiivi kadreerimist ja õhuperspektiivi, kogenum saab teada, kuidas kuuest põhivärvist võluda välja kogu murtud toonide värvipalett. Maalime vabas õhus A.H. Tammsaare muuseumi aladel.
Juhendajaks on vabakutseline maalikunstnik, illustraator ja kunstiõpetaja Eve Valper. Eve on juhendanud Tartu Kõrgema Kunstikooli täienduskoolituste vabaõhumaali kursust.
Laagri tasu 110 eurot sisaldab akrüülvärve ja maalimistarvikuid, juhendajatasu ja lõunasööki. Osaleja võib kaasa võtta meelepäraseid töövahendeid ja pintsleid.
Täpsem info telefoni teel 5340 3461, Krislin Kasch. Registreerimine laagrisse muuseum@vargamae.ee või Fientast piletit soetades.
Grupi suurus 10 inimest. Kursus toimub kohtade komplekteerumisel. 
100 aastat soode kuivendamist Vargamäel
Näituse teema tuli muuseumi külastajatelt. „Külastajad otsivad kirjandusliku Vargamäe jälgi – kus on kraavid, kus on kiriku torn, kuhu jäi lehm kinni,“ sõnab näituse kuraator Siiri Kvell. „Maastiku kujundamisel on „Tões ja õiguses“ oluline koht. Saame osa inimese võitlusest maaga, Vargamäe Andrese unistustest. Näitusel vaatleme romaani esimest ja viimast osa. Uurime, kuidas läheb romaanielu kokku päriseluga,“ ütleb Kvell.
...........................................................................................................................
„Siia võib uppuda,“ hüüab Krõõt romaani „Tõde ja Õigus“ I osas, kui nad Andresega Vargamäele teel on ja on jõudnud Soosillale. Tänapäevase kruusakattega tee asemel oli see, muust soost veidi tahedam koht tugevdatud roigaste, kaigaste, kändude jms käepärasega.
Kuigi kevad oli aeg, kus toimus peamine liikumine talude ja talukohtade vahel, oli see ka aeg, kus soode vahel liikumine oli kõige keerulisem. Lumesulavesi muutis tihti niigi kesised teed ligipääsmatuks.
Näiteks Simisalu talule ja sealt edasi asuvatele taludele oli eriti keeruline ligi pääseda, tuli ületada Jägala jõgi, talu vankrid jäeti teisele poole jõge, kuna vankriga jõge läbida ei saanud. Lihtsam oligi liikuda talvel kui sood olid külmunud ja kandsid hobust ja rege.
Tammsaare väljamägi ehk kirjanduslik Vargamäe on samuti soosaar. See, et ümbritsevates soodes ja rabades liikuda matkaradu sh laudteid pidi, on viimase poole sajandi jooksul toimunud arengute tulemus. Kirjanik Anton Hansen Tammsaare vanematel olid lauad vankris kaasas, et pehmematest kohtadest läbi saada. Vaid talvel sai lähimasse külla – Järva-Madisele, kus asus kirik, kõrts ja vallamaja, sõita üle Kodru raba talitee. Suvel tuli ikka mööda vesist teed pidi minna, sest Kodru raba lõunaosaski oli paar talukohta, lisaks kirikumõisa karjamaa.
