Jõudmaks talukohtadesse suundume läbi põõsaste ning ületame looduslikke takistusi nagu mahalangenud puud, millest on vaja üle ronida. Matk on keskmise raskusega ning pole soovitatav alla 6. aastastele lastele.
Kogunemiskoht: Simisalu matkakodu parklas (kell 10.50)
Matka algus: 11.00
Matka pikkus: 10,5 km
Kestus: 3-4 h
Maksumus: 5 € / 4 €
Matka pääsmega on võimalus samal päeval külastada muuseumit.
Lisainfo: siiri@vargamae.ee
Kirjapanek: muuseum@vargamae.ee, 53403461
Kohtumiseni pärimusmatkal!
Teaduslik lustakas lavatükk eestlaste elust. Etendus on mõeldud täiskasvanutele.
Autor ja lavastaja Arlet Palmiste
Osades: Toomas Suumann (Rakvere Teater) ja Erik Ruus
Etenduse kestus 1h ja 30 minutit (ilma vaheajata)
Etenduse ajad Vargamäel: 27.07 ja 28.07 kell 19
Sisu tutvustus:
Lavastus jutustab loo Eestimaa pinnalt võrsunud kuulsast teadlasest Karl Ernst von Baerist, kes sündis 1792.a Piibe mõisas ja kelle suurimaks saavutuseks teadusmaailmas oli imetajate munaraku avastamine.
Käesoleva näidendi sündmustik saab alguse , kui Baer on elu lõpuaastatel taas Tartusse elama kolinud ja kohtub Tartu Ülikooli rektoriga, kelleks oli tollal parun Artur von Oettingen. Rektor küsib retooriliselt, et kas aastatega on Baeri arvamus eestlastest muutunud ja kas ta kirjutaks midagi teisti, kui peaks neist nüüd taas uurimuse tegema. Teadlasena otsustab Baer selle selgeks teha ja kutsub enda teenistusse talumees Jaani.
Järgnevad lõbusad vestlused maailmakuulsa teadlase ja lihtsa talumehe vahel. Kumma tarkus on suurem?
Näidendis põrkuvad kaks väga erinevat maailma, mis ettevaatlikult ja üllatavalt siiski teineteisele lähenevad ja see tekitab mõlemalt poolt lõbusat äratundmist. Ühtlasi annab näidend läbi Baeri meenutuste ülevaate tema teaduslikust tegevusest ja eluteest.
Rohkem infot: www.piibeteater.ee
Piletid: Piletilevis
Andrus Kivirähki näidend on ühe Eesti suguvõsa ja ühe kodutalu lugu. Matused on tänapäeval tihti ainuke koht, kus kõik sugulased kokku saavad. Elustuvad ühised mälestused ja lõkkele löövad vanad kired.
Kes lõhub nüüd puud, kes võtab kartuli üles, kes korjab õunad? Mis saab siis, kui vanad enam ei suuda ja noored ei enam ei taha, aga töö tahab tegemist, sest aastasadu on eestlane end omal maal tööga tapnud? Mida arvata matustest, mis pulmadeks kipuvad kujunema?
„Eesti matus“ võitis žürii preemia Balti teatrifestivalilt „View 2005“.
Lavastaja → Priit Pedajas
Kunstnik → Pille Jänes
Valguskujundaja → Airi Eras
Osades → Christopher Rajaveer, Marta Laan, Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa, Martin Veinmann, Tõnu Oja, Merle Palmiste, Tõnu Kark, Ester Pajusoo
Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tundi.
Esietendus 8. juunil 2002 suures saalis.
→ Legendlavastus valmistub lahkuma! „Eesti matuse“ viimased etendused toimuvad suvel 2021 A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel. Avatud on kohvik.
→ Etenduse õhtutel toimub poolteist tundi enne etenduse algust huvilistele ringkäik muuseumis, kus tutvustatakse kirjanik A. H. Tammsaare sünnikodu ja muuseumi aastanäitust „Surma tõde ja elu õigus“. Ringkäik kestab 1 h. Ekskursiooni osalustasu on 5 € täiskasvanud ja 4 € (üli)õpilane/pensionär. Info ja registreerimine muuseum@vargamae.ee, tel 5340 3461.
NB! 7. juulil kell 16.45 viib Eesti Draamateatri juurest Vargamäele buss (edasi-tagasi bussipilet on 15 €). Bussipileteid on võimalik osta Piletimaailmas.
Lisainfo etenduse ja piletite kohta: https://www.draamateater.ee/lavastus/eesti-matus
„Ta võttis isa uuesti maast sülle ja hakkas minema ning nüüd ei pöördunud ta enam tagasi. Aga äkki tundis ta, et surnult oli isa palju raskem kanda kui elavalt. Surnud on üldse raskemad kui elavad, mõtles Indrek.“
"Tõde ja õigus" V
Muuseumi aastanäitus avab „Tõe ja õiguse“ tegelaste surma elulist poolt – mis on mahajääjate jaoks oluline, millele mõeldakse elu lõppedes, milline elu on eelnenud surmale ja mis järgneb surmale. Ülevaate saab kaduvast kombestikust ning Tammsaare enda viimasest päevast ja viimsetunni saabumisest. Näitus aitab mõista, et surm on elu loomulik osa ning avab „Tõe ja õiguse“ tegelaste hingeelu. Lisaks näeb, kuidas on surm inspireerinud Tammsaaret ja kuidas on surma suhtumine aja jooksul muutunud. Näiteks, kui nüüd on kohatu küsida, kes sureb järgmisena, siis vanasti oli sellega seotud rida ennustus. Näitust rikastavad päriselu faktid.
Lisaks näitusele avab muuseum teemat kogu aasta vältel. Toimub kaks pärimusmatka, millest aprilli matk viib osalejad Järva-Madise surnuaeda, kuhu on maetud ka Tammsaare vanemad ning augustis rändame kadunud talukohtade radadel.
Vaata ja kuula:
Tammsaare mälestuspäeval, 1. märtsil salvestati Marju Kõivupuu loeng teemal surm ja matused. Loengu link: https://fb.watch/3-23pKQMPE/
