Muuseumiöö on edasi lükatud! Anname teada, kui saame uue aja paika.
16. mai kell 18-23. Tasuta sissepääs!
Vargamäel tähistatakse aja kulgemist Tammsaare sünnipaiga olulisteks kohtades: Vargamäe muuseumis (taluaeg), Järva-Madise kirikus (igavikuline aeg), Järva-Madise wallamajas (vene/nõukogude aeg) ja Albu mõisas (mõisaaeg). Igas kohas on tegevused, mis viivad külalised ajarännakule. Võimalus mängida nelja kohta ühendavat ajarännaku mängu.
Muuseumiöö programm:
Tammsaare muuseumis Vargamäel viib aeg külastajad 19. sajandi II poole taluelu juurde ning kirjanik A.H. Tammsaare lapsepõlve. Programmi inspireerib romaan "Tõde ja õigus". Ilusa ilmaga meisterdatakse päikesekella, mida tegi Indrek "Tões ja õiguses". Külastajad saavad osa ajatsüklist talus, minnakse ajas tagasi keeleliselt ning ellu ärkavad "Tões ja õiguses" kirjapandud vanad sõnad. Avatud on fotonurk ajastu riietega.
Spetsiaalselt muuseumiööl korraldatakse hobuse vankrisõit, mis saab alguse Järva-Madise wallamaja juurest ja mis lõpeb Vargamäel.
Järva-Madise wallamaja viib külalised tagasi aega, kus Eestis oli vene võim. Maja, kus ees asub Tammsaare ausammas, on kandnud mitmeid olulisi funktsioone. Tsaarivalitsuse ajal oli seal majas kohtusaal, kus käis vallakohus. Nii mõnigi kirjaniku isa Peeter Hanseni ja naabrimees Jakob Sikenbergi tüliasi sai lahendatud selles hoones. Muuseumiööl on avatud ajastut tutvustav väljapanek ning näha saab vanu videoklippe.
Albu mõis on teadaolevalt vanim Järvamaa mõis, mida on esmakordselt mainitud 1282. aastal. Mõisas käis asju ajamas ka Tammsaare isa Peeter Hansen, kes ostis omale talu Albu mõisniku käest. Külastajad saavad osa suurest ja muljetavaldavast ajaloost, näha imelisi sajandite taguseid maalinguid, soovi korral maalida endale mälestuseks ajastu motiividega eseme ja lahendada mängulisi ülesandeid.
Järva-Madise kirik. Just selle kiriku kellad helisesid üle soo Vargamäele ja andsid märku jumalateenistuse toimumisest. Kiriku torniga võrdles sulane Juss "Tões ja õiguses" laka redeli pikkust. Hoone sisemust on näha ka filmis "Tõde ja õigus". Kirikus avatud näitus vanadest Piiblitest ja Lauluraamatutest. Tutvustatakse Järva-Peetri, Järva-Madise ja Kadrina koguduste õpetaja ning eesti vanema kirjakeele looja Heinrich Stahli elu, kirikut ja kirjakeele arengut läbi aja.
Tammsaare on korraga kraavihall ja kraav. Pikk ja sügav kraav keset Eesti lugu. Me kõik teame ja tunneme seda kraavi, aga vahel tundub ta nii lai ja sügav, et mitte ei julge üle hüpata. Seepärast toobki Paide teater Vargamäe muuseumis publiku ette lavastuse "Kuidas kaevata kraavi?". Pärast sellel motivatsioonikoolitusel osalemist on igast kraavist üle kargamine kukepea!
Kuidas kaevata kraavi?
"Tõtt öelda, Vargamäe Eesperet ostes polnudki Andres tema tõelise väärtusega arvestanud, vaid ta oli aina mõelnud, mis temast võiks teha, mis väärtuse sellele maale tööga võiks anda. Sellepärast ei teinud noor peremees tänasel ülevaatelgi muud, kui aina kavatses ja plaanitses, püüdes ette aimata, milliseks muutub maapind ja milliseks kasenäss, männijäss ja kuusekönn, kui kraave on kaevatud nii- ja niipalju ning selles ja selles sihis."
Andres kaevas kraavi enda ja Pearu vahele. Indrek kaevas kraavi enda ja Jumala vahele. Jürka kaevas Antsu kraavid. Katku Villu kiskus elu kraavi. Juudit raius Olovernese kaela sisse kraavi. Ja 30. jaanuaril 1938. aastal, Tammsaare 60. sünnipäeval, kogunes Albu vallavolikogu ja otsustas "Tõe ja õiguse" eeskuju järgides käsile võtta Jägala jõe süvendamise ja kaevata KRAAVI.
Lavastaja Jan Teevet. Laval Ursel Tilk, Johannes Richard Sepping, Joosep Uus. Produtsent Harri Ausmaa.
Esietendus: 6. mai 2019.
Muuseumi aastanäitus on väljapanek esemetest, mis on olnud olulised Anton Hansen Tammsaare ja tema lähedaste elus. Asjad aitavad avada romaani „Tõde ja õigus“ algkujude päriselu lugusid. „Väljapanekul antakse sõna esemetele, mis räägivad oma loo 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. Kust nad on pärit? Kes oli nende omanik? Millist tõde peidavad endas esemed?,“ ütleb näituse kuraator Siiri Kvell. Näituse staaresemeks on 1878ndal aastal ilmunud piibel, mida luges kirjaniku isa Peeter Hansen, ning millel on kandev roll romaanis „Tõde ja õigus“.
Kokku on väljapanekul 11 originaaleset. Muuhulgas on näitusel kirjaniku isa Peeter Hanseni valmistatud tool, mis on ajas kulunud ja mille põhja on tema järeltulijad osavalt parandanud rattakummi tükkidega. „Näitusel saab näha ka pinki, mille valmistas Anton Hansen Tammsaare ise. Võrreldes kirjaniku isa valmistatud tooli Tammsaare pingiga, on näha missugused puutöö oskused olid kummalgi mehel,“ sõnab Kvell. Näitus jääb avatuks 2021. aasta veebruari lõpuni.
Vaata lisaks: http://www.kirjanikemuuseumid.ee/staaresemed
