Jõudmaks talukohtadesse suundume läbi põõsaste ning ületame looduslikke takistusi nagu mahalangenud puud, millest on vaja üle ronida. Matk on keskmise raskusega ning pole soovitatav alla 6. aastastele lastele.
Kogunemiskoht: Simisalu matkakodu parklas (kell 10.50)
Matka algus: 11.00
Matka pikkus: 10,5 km
Kestus: 3-4 h
Maksumus: 5 € / 4 €
Matka pääsmega on võimalus samal päeval külastada muuseumit.
Lisainfo: siiri@vargamae.ee
Kirjapanek: muuseum@vargamae.ee, 53403461
Anna enda tulekust märku, kohtade arv on piiratud.
Kohtumiseni pärimusmatkal!
Teaduslik lustakas lavatükk eestlaste elust. Etendus on mõeldud täiskasvanutele.
Autor ja lavastaja Arlet Palmiste
Osades: Toomas Suumann (Rakvere Teater) ja Erik Ruus
Etenduse kestus 1h ja 30 minutit (ilma vaheajata)
Etenduse aeg Vargamäel: 28.07 kell 19
Sisu tutvustus:
Lavastus jutustab loo Eestimaa pinnalt võrsunud kuulsast teadlasest Karl Ernst von Baerist, kes sündis 1792.a Piibe mõisas ja kelle suurimaks saavutuseks teadusmaailmas oli imetajate munaraku avastamine.
Käesoleva näidendi sündmustik saab alguse , kui Baer on elu lõpuaastatel taas Tartusse elama kolinud ja kohtub Tartu Ülikooli rektoriga, kelleks oli tollal parun Artur von Oettingen. Rektor küsib retooriliselt, et kas aastatega on Baeri arvamus eestlastest muutunud ja kas ta kirjutaks midagi teisti, kui peaks neist nüüd taas uurimuse tegema. Teadlasena otsustab Baer selle selgeks teha ja kutsub enda teenistusse talumees Jaani.
Järgnevad lõbusad vestlused maailmakuulsa teadlase ja lihtsa talumehe vahel. Kumma tarkus on suurem?
Näidendis põrkuvad kaks väga erinevat maailma, mis ettevaatlikult ja üllatavalt siiski teineteisele lähenevad ja see tekitab mõlemalt poolt lõbusat äratundmist. Ühtlasi annab näidend läbi Baeri meenutuste ülevaate tema teaduslikust tegevusest ja eluteest.
Rohkem infot: www.piibeteater.ee
Piletid: Piletilevis
„Ta võttis isa uuesti maast sülle ja hakkas minema ning nüüd ei pöördunud ta enam tagasi. Aga äkki tundis ta, et surnult oli isa palju raskem kanda kui elavalt. Surnud on üldse raskemad kui elavad, mõtles Indrek.“
"Tõde ja õigus" V
Muuseumi aastanäitus avab „Tõe ja õiguse“ tegelaste surma elulist poolt – mis on mahajääjate jaoks oluline, millele mõeldakse elu lõppedes, milline elu on eelnenud surmale ja mis järgneb surmale. Ülevaate saab kaduvast kombestikust ning Tammsaare enda viimasest päevast ja viimsetunni saabumisest. Näitus aitab mõista, et surm on elu loomulik osa ning avab „Tõe ja õiguse“ tegelaste hingeelu. Lisaks näeb, kuidas on surm inspireerinud Tammsaaret ja kuidas on surma suhtumine aja jooksul muutunud. Näiteks, kui nüüd on kohatu küsida, kes sureb järgmisena, siis vanasti oli sellega seotud rida ennustus. Näitust rikastavad päriselu faktid.
Lisaks näitusele avab muuseum teemat kogu aasta vältel. Toimub kaks pärimusmatka, millest aprilli matk viib osalejad Järva-Madise surnuaeda, kuhu on maetud ka Tammsaare vanemad ning augustis rändame kadunud talukohtade radadel.
Vaata ja kuula:
Tammsaare mälestuspäeval, 1. märtsil salvestati Marju Kõivupuu loeng teemal surm ja matused. Loengu link: https://fb.watch/3-23pKQMPE/
Auhinnad:
1. juulil 2021. toimunud kuldmuna auhindade jagamisel noppis Tammsaare muuseum Vargamäel aastanäitus „Surma tõde ja elu õigus“ kaks auhinda: kategoorias „Disain ja meisterlikkus: illustratsioon“ hõbemuna ja „Kogemusturundus: keskkonnadisain“ pronksmuna. Näituse kujunduse lõi Identity OÜ, illustraator Maret Põldre.
