Etendus räägib loo vaimu ja võimu vahekorrast, kui vaim naeruvääristab võimu ja võim otsustab kätte maksta...
Autor - lavastaja Arlet Palmiste.
Osades Margus Grosnõi (Rakvere Teater), Tarvo Sõmer (Rakvere Teater), Maarika Mesipuu - Veebel, Arlet Palmiste. Kooliteater Liblikapüüdja noored: Joosep Palmiste, Märt lepik, Elari Kütt, Indrek Virks.
Kunstnik Jana Wolke
Heli ja valgus Jaanus Tüli
Etenduse juht Triinu Palmiste
Etenduse kuupäevad: 18.,19.,20.,23., 25.,26.,27.,30. juuli
Täpsem info etenduse kohta piibeteater.ee.
Piletid on müügil Piletilevis.
Etendust pakutakse ettetellimisel gümnaasiumide gruppidele perioodil mai-juuni.
“Mina, Sikenberg”
Piibe Teater
28. ja 29. juuni kell 19
Etendusele eelneb muuseumit tutvustav ringkäik algusega kell 18.
“Kui valeks saab tõde väänata…?”
Pearu Muraka prototüübi Tammsaare Lõuna talu peremehe Jakob Sikenbergi muhe, kuid mõtlemapanev kõrtsipajatus elust Tammsaarel “nii nagu see oli” ja mitte nii, nagu naabripere poeg Anton selle kirja pani.
Lavastus on sündinud mõeldes romaani «Tõde ja õigus» Pearu prototüübile, kelleks oli kiusaka loomuga Tammsaare kunagine naabrimees, talupidaja Jakob Sikenberg. Autor on kasutanud A. H. Tammsaare tsitaate.
Autor-Lavastaja Arlet Palmiste.
Osades Erik Ruus ja Arlet Palmiste.
Kunstnik Jana Wolke.
Heli ja valgus Jaanus Tüli.
Etenduse juht Triinu Palmiste
Etenduse kestus 1 tund.
Kontserdil astuvad üles Anne Adams ansambliga, Anne Maasik ja Heiki Rein Veromann, ans Pääsusilmad (Tõnis Tulp, Malle Meiesaar jt) ja Raho Langsepp ansambliga.
Kontserti teadustaja ja meenutuste edastaja on Margus Mikomägi.
Avatud puhvet.
Kohapeal arveldamine ainult sularahas.
Korraldaja: Piibe Teater
Piletid on müügil Piletilevis.
”Kohalike dialoog kohalike raamatukogus“ on teist korda toimuv koolitusprogramm, mille käigus 11 raamatukogutöötajat üle Eesti omandasid dialoogi loomise ja kogukonna kaasamise oskusi.
Programmist saad põhjaliku ülevaate siit: bit.ly/36XDEfgHead arutelukultuuri saad õppida Eesti Koostöö Kogu koostatud juhendist “Dialoogi korraldamise juhend” bit.ly/3lWjOIBProjekti korraldajad on Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.
1. juunil PÄRIMUSPIDU VARGAMÄEL kell 17.00 algab kontsert, kus esinevad nii Eesti kui välismaa folkloorirühmad. Oodatud on kõik huvilised.
31. mai välisrühmade saabumine ja tutvumisõhtu1. juuni pärimuspeod Vargamäel ja Räpinas2.- 4. juuni rahvusvaheline pärimuspidu Tallinnas Tornide väljakul, kus kolme päeva jooksul leiab igaüks endale meelepäraseid tegevusi:
Rongkäik Avakontsert Tantsuklubi välisrühmade eestvõtmisel Regilaulutuba (Janika Oras) Pärimuslik mälumäng (Marju Kõivupuu ja Tarmo Tiisler) Peolaualaulud (Jaan Sarv ja Rotalia mehed) Juunijämm (Krista Sildoja ja Mooste Rahvamuusikakooli pilliklubi) Laulumängud (Suits ja Kool) Pärjapunumise töötuba (Rael Ojasoo) Ravimtaimede nõuandla Krautmani Terviseakadeemia terviseminutid ... ja palju muud elevusttekitavat
Aastanäitus "Tammsaare reisid ja reietused"
Mida näeb kirjanik, kui ta kuskile esimest korda satub? Mida peab ta oluliseks siis, kui viibib seal pikemat aega? Kirjanik Anton Hansen-Tammsaare elas lühemat või pikemat aega paljudes paikades üle Eesti, lisaks käis suvitusreisidel. Paljud nendest paikadest on jäädvustatud tema loomingus, võimaldades lugejatel minna paikadesse ajal, mil tema seal viibis, näha silme ees seda, mida märkas ja koges kirjanik. Samas, nagu ta ise on öelnud, päris üks-ühele kõike siiski võtta ei maksa, sest kuigi tema looming on inspireeritud elust, on see siiski kirjandus.
Näituse pealkiri on laenatud Mauruse kooli usuõpetaja heietustest Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ II osas:
„Ja nüüd teeme algust Pauluse reisidega. Reis – reisid , reis – reied…. Reisima tähendaks siis reisi liigutama, mis tähendab käima, kõndima. Eks ole. Jalg – jalutama, reis – reisima. Aga ehk oleks parem: reis – reietama. Pauluse reietused.“
Paljud Tammsaare kaasaegsed kirjanikud ja kunstnikud olid suured reisisellid, näiteks Vilde, Tuglas, Gailit. Tammsaare nende hulka ei kuulunud, ta käis Eestist kaugemal ainult ühe korra – Kaukaasias Musta mere ääres, kus ta oma tuberkuloosihaigust ravis. Reisimuljeid jagab ta mitmes reisikirjas: „Punase Lageda Eesti asundus”, „Musta mere rannalt”, „Mõned jooned Kaukaasia sõjaradadelt”.
Ise pikki reisi ette võtmata kirjutas Tammsaare ometigi huvitavaid artikleid kaugetest maadest. Ta töötas läbi teiste kirja pandu ning nii sündisid artiklid näiteks ajalehe Vaba Maa tellimisel Jaapanist ja jaapanlastest, Hiinast ja hiinlastest.
Kui Anton Hansen-Tammsaare oli juba tuntud ja auväärne kirjanik, võttis ta 1934. aastal kodutalu mälupiltide värskendamiseks ette Tallinnast taksosõidu sünnitallu Tammsaare-Põhja tallu. Kirjanikule pakuti ka Soome reisi, millest ta ise loobus, küll aga sõitis Helsingisse tema abikaasa lennukiga.
Oma novellis „Itaalia reis“ innustab Anton Hansen-Tammsaare lugejat ennast kätte võtma ja unistuste reisi ikka igal juhul ära tegema, mitte laskma elul oma unistused hävitada.
Näitus on avatud muuseumi lahtiolekuaegadel.
