Üritused

Muinsuskaitsepäevad Vargamäel

28.09 kell 18 „Pärimustund Vargamäel“

„Pärimustund Vargamäel“ on tore õhtupoolik muuseumi karjatallis, mis sisaldab rahvalikke laule, tantse ja pillimängu. Tule kuulama ja vaatama ja / või ise kaasa lööma, toimub kohapealne õpe. Juhendajateks Kaja Kraav ja Kersti Liivak, kes on juba mitu aastat siinkandis tantsutubasid läbi viinud ning seeläbi kohalikku pärimust tutvustanud.

30.09 kell 12 „Tammsaare-Põhja talust Vargamäe muuseumiks – ehitus- ja taastetööd“

Muuseumi kuraator Siiri Kvell tutvustab kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikodu ehitus- ja taastetöid. Näeme võrdlusena 19. sajandi lõpus taastatud Hansenite perekonna rehemaja ning 20. sajandi alguses ehitatud pere pärija Augusti eluhoonet. Huvilised saavad muude lugude hulgas teada, kuidas toimis rehetares nõukogude-aegne põrandaküte, miks ei saa praeguses rehahjus leiba küpsetada ning miks oli pere pärija eluhoone soojustus puudulik.

Romaani „Tõde ja õigus“ ilmumise järgselt (1926) tabas Tammsaare-Põhja talu ja Vetepere küla kohene tuntus. Romaani lugejad samastasid Tammsaare sünnikodu kirjandusliku Vargamäega ning soovisid näha, kus asuvad Mäe ja Oru talud. Jätkuv huvi tingis selle, et talust loodi muuseum.

28.09-01.10 Väljapanek Tammsaare muuseum Vargamäel hoonete taastamisest

Väljapanekul näeb mustvalgeid fotosid Tammsaare muuseumis Vargamäel toimunud ehitustöödest, kui taastati hävinud hoonetekompleks. Tänu toimunud töödele saab muuseumis tutvuda tingimustega, milles kasvas üles kirjanik Anton Hansen Tammsaare ning näha paika, mis andis ainest romaani „Tõde ja õigus“ jaoks.

Aastanäitus "Tammsaare reisid ja reietused"

Mida näeb kirjanik, kui ta kuskile esimest korda satub? Mida peab ta oluliseks siis, kui viibib seal pikemat aega? Kirjanik Anton Hansen-Tammsaare elas lühemat või pikemat aega paljudes paikades üle Eesti, lisaks käis suvitusreisidel. Paljud nendest paikadest on jäädvustatud tema loomingus, võimaldades lugejatel minna paikadesse ajal, mil tema seal viibis, näha silme ees seda, mida märkas ja koges kirjanik. Samas, nagu ta ise on öelnud, päris üks-ühele kõike siiski võtta ei maksa, sest kuigi tema looming on inspireeritud elust, on see siiski kirjandus. 

Näituse pealkiri on laenatud Mauruse kooli usuõpetaja heietustest Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“  II osas: 

„Ja nüüd teeme algust Pauluse reisidega. Reis – reisid , reis – reied…. Reisima tähendaks siis reisi liigutama, mis tähendab käima, kõndima. Eks ole. Jalg – jalutama, reis – reisima. Aga ehk oleks parem: reis – reietama. Pauluse reietused.“

Paljud Tammsaare kaasaegsed kirjanikud ja kunstnikud olid suured reisisellid, näiteks Vilde, Tuglas, Gailit. Tammsaare nende hulka ei kuulunud, ta käis Eestist kaugemal ainult ühe korra – Kaukaasias Musta mere ääres, kus ta oma tuberkuloosihaigust ravis. Reisimuljeid jagab ta mitmes reisikirjas: „Punase Lageda Eesti asundus”, „Musta mere rannalt”, „Mõned jooned Kaukaasia sõjaradadelt”.

Ise pikki reisi ette võtmata kirjutas Tammsaare ometigi huvitavaid artikleid kaugetest maadest. Ta töötas läbi teiste kirja pandu ning nii sündisid artiklid näiteks ajalehe Vaba Maa tellimisel Jaapanist ja jaapanlastest, Hiinast ja hiinlastest. 

Kui Anton Hansen-Tammsaare oli juba tuntud ja auväärne kirjanik, võttis ta 1934. aastal kodutalu mälupiltide värskendamiseks ette Tallinnast taksosõidu sünnitallu Tammsaare-Põhja tallu. Kirjanikule pakuti ka Soome reisi, millest ta ise loobus, küll aga sõitis Helsingisse tema abikaasa lennukiga.  

Oma novellis „Itaalia reis“ innustab Anton Hansen-Tammsaare lugejat ennast kätte võtma ja unistuste reisi ikka igal juhul ära tegema, mitte laskma elul oma unistused hävitada.

Näitus on avatud muuseumi lahtiolekuaegadel.