1. detsember 2023 — 14. jaanuar 2024

Illustratsiooninäitus “Libarebane. Rebase võlu”

1. detsembrist on Vargamäe muuseumi karjatalli seinu kaunistamas rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Libarebane. Rebase võlu“. Näituse pildid on rännanud üle maailma ning neid on rohkem. Vargamäel eksponeerimiseks olevate muinasjutuliste ja eripalgeliste piltide autoriteks on tunnustatud kunstnikud üle Eestist: Jüri Mildeberg, Tiina Mariam Reinsalu, Piret Niinepuu-Kiik, Anne Linnamägi, Katrin Ehrlich, Kadri Ilves, Urmas Viik, Viive Noor, Kadi Kurema, Lucija Mrzljak, Maarja Vannas-Raid. Kokku 24 illustratsiooni. 

“Hiinas ja Jaapanis pole inimest, kes ei teaks midagi libarebastest. See vaimolend on nende kultuuride lahutamatu osa sama kindlalt, kui haldjad on seda Euroopa kultuuris. Armastatud ja kardetud, kuri ja hea, võrgutav ja kättemaksuhimuline, armastav ja kaitsev, truu ja reeturlik, kiuslik ja õilis, eluaastaid tuhat ja üle selle. Kujumuutev vaimolend, kel võime ilmutada end meile jumalikult hurmava neiu, peenelt haritud õpetlase või tavalise metsarebase näol. Ta võib inimesest elumahlad välja imeda, heita ta surmasuhu ja minna siis uut ohvrit otsima. Võib aga saada ka ustavaks ja heaks vaimuks, kes kaitseb kurjade inimeste eest, pakub taevalikke rõõme ja vaimu tiivustavat vestlust. Taevarebasel on üheksa saba ja talle on kättesaadavad maailma sügavaimad saladused, mis peituvad meheliku ja naiseliku alge vaheldumises. Euroopas on libarebane siiski kaunis tundmatu nähtus ja kuulub enam haritud inimeste maailma. Teda ei tohi mingil juhul samastada meie libahundiga. Kuidas seda jumalikku olendit näevad, mõistavad ja tunnetavad inimesed väljaspool idamaist kultuuriruumi, milline tundub ta läänlase pilgu läbi nähtuna, seda püüabki meie näitus kajastada. Iga kunstnik näeb niigi kõiki maailma nähtusi veidi isemoodi, siin aga tuleb mängu ka kultuuride erinevus. Võib-olla vaataksid hiinlased ja jaapanlased neid pilte muigega, aga loodame, et see on heatahtlik muie.” – Viive Noor, kuraator.


A.H Tammsaare muuseum
28. september 2023 — 30. september 2023

Tammsaare-Põhja talust Vargamäe muuseumiks

Muinsuskaitsepäevad Vargamäel

28.09 kell 18 „Pärimustund Vargamäel“

„Pärimustund Vargamäel“ on tore õhtupoolik muuseumi karjatallis, mis sisaldab rahvalikke laule, tantse ja pillimängu. Tule kuulama ja vaatama ja / või ise kaasa lööma, toimub kohapealne õpe. Juhendajateks Kaja Kraav ja Kersti Liivak, kes on juba mitu aastat siinkandis tantsutubasid läbi viinud ning seeläbi kohalikku pärimust tutvustanud.

 

30.09 kell 12 „Tammsaare-Põhja talust Vargamäe muuseumiks – ehitus- ja taastetööd“

Muuseumi kuraator Siiri Kvell tutvustab kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikodu ehitus- ja taastetöid. Näeme võrdlusena 19. sajandi lõpus taastatud Hansenite perekonna rehemaja ning 20. sajandi alguses ehitatud pere pärija Augusti eluhoonet. Huvilised saavad muude lugude hulgas teada, kuidas toimis rehetares nõukogude-aegne põrandaküte, miks ei saa praeguses rehahjus leiba küpsetada ning miks oli pere pärija eluhoone soojustus puudulik.

Romaani „Tõde ja õigus“ ilmumise järgselt (1926) tabas Tammsaare-Põhja talu ja Vetepere küla kohene tuntus. Romaani lugejad samastasid Tammsaare sünnikodu kirjandusliku Vargamäega ning soovisid näha, kus asuvad Mäe ja Oru talud. Jätkuv huvi tingis selle, et talust loodi muuseum.

28.09-01.10 Väljapanek Tammsaare muuseum Vargamäel hoonete taastamisest

Väljapanekul näeb mustvalgeid fotosid Tammsaare muuseumis Vargamäel toimunud ehitustöödest, kui taastati hävinud hoonetekompleks. Tänu toimunud töödele saab muuseumis tutvuda tingimustega, milles kasvas üles kirjanik Anton Hansen Tammsaare ning näha paika, mis andis ainest romaani „Tõde ja õigus“ jaoks.


A.H Tammsaare muuseum
Foto: Margus Kontus
7. november 2023 — 22. detsember 2023

Näitus “Tammsaare reisid ja reietused”

Aastanäitus “Tammsaare reisid ja reietused”

30. jaanuaril avati Tammsaare muuseumis Vargamäel põneva erilahendusega näitus, mis tutvustab kaheksat paika, kus kirjanik Anton Hansen Tammsaare on viibinud, avades sellega kirjaniku hingeelu ja tutvustades loomingu valmimise tausta. Näituse kujunduse tegi Identity OÜ.


Mida näeb kirjanik, kui ta kuskile esimest korda satub? Mida peab ta oluliseks siis, kui viibib seal pikemat aega? Kirjanik Anton Hansen-Tammsaare elas lühemat või pikemat aega paljudes paikades üle Eesti, lisaks käis suvitusreisidel. Paljud nendest paikadest on jäädvustatud tema loomingus, võimaldades lugejatel minna paikadesse ajal, mil tema seal viibis, näha silme ees seda, mida märkas ja koges kirjanik. Samas, nagu ta ise on öelnud, päris üks-ühele kõike siiski võtta ei maksa, sest kuigi tema looming on inspireeritud elust, on see siiski kirjandus. 

Näituse pealkiri on laenatud Mauruse kooli usuõpetaja heietustest Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“  II osas: 

„Ja nüüd teeme algust Pauluse reisidega. Reis – reisid , reis – reied…. Reisima tähendaks siis reisi liigutama, mis tähendab käima, kõndima. Eks ole. Jalg – jalutama, reis – reisima. Aga ehk oleks parem: reis – reietama. Pauluse reietused.“

Paljud Tammsaare kaasaegsed kirjanikud ja kunstnikud olid suured reisisellid, näiteks Vilde, Tuglas, Gailit. Tammsaare nende hulka ei kuulunud, ta käis Eestist kaugemal ainult ühe korra Kaukaasias Musta mere ääres, kus ta oma tuberkuloosihaigust ravis. Reisimuljeid jagab ta mitmes reisikirjas: „Punase Lageda Eesti asundus”, „Musta mere rannalt”, „Mõned jooned Kaukaasia sõjaradadelt”.

Ise pikki reisi ette võtmata kirjutas Tammsaare ometigi huvitavaid artikleid kaugetest maadest. Ta töötas läbi teiste kirja pandu ning nii sündisid artiklid näiteks ajalehe Vaba Maa tellimisel Jaapanist ja jaapanlastest, Hiinast ja hiinlastest. 

Kui Anton Hansen-Tammsaare oli juba tuntud ja auväärne kirjanik, võttis ta 1934. aastal kodutalu mälupiltide värskendamiseks ette Tallinnast taksosõidu sünnitallu Tammsaare-Põhja tallu. Kirjanikule pakuti ka Soome reisi, millest ta ise loobus, küll aga sõitis Helsingisse tema abikaasa lennukiga.  

Oma novellis „Itaalia reis“ innustab Anton Hansen-Tammsaare lugejat ennast kätte võtma ja unistuste reisi ikka igal juhul ära tegema, mitte laskma elul oma unistused hävitada.

Näitus on avatud muuseumi lahtiolekuaegadel.


A.H Tammsaare muuseum
14. jaanuar 2023 — 15. jaanuar 2023

Näitus “Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu”

Aastanäitus „Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu“
Näitus räägib toidust kirjaniku teostes tuues esile Tammsaare tegelaste tunded ja sündmused, kus toidul on oma roll. Tammsaare on toidu kaudu kirjeldanud armunälga ja armastust, rõõmu ja kurbust, lootust ja lootusetust. Tugevalt joonistuvad välja vastandid ka varalise seisuse ning linnasakste ja talurahva toidulauas.

Koos oma tegelastega kannatab Tammsaare närivat nälga, aga katab ka rikkalikult roogi täis kuhjatud pidulaudu. Tema tegelased käivad einestamas kõrtsides, söögimajades ja kohvikutes. Kõrtsis armastasid käia Andres ja Pearu. Söök oli teisejärguline, peamiselt oli tegemist vaba aja veetmise kohtaga.

Näitus jääb avatuks 2022. aasta alguseni. 30. jaanuaril 2023 avatakse uus aastanäitus.

Näituse juurde on muuseum loonud programmid ja tegevused. Lastele räägitakse talupere toidust ja eluolust Tammsaare-Põhja talus, gümnaasiumiastmega analüüsitakse „Tõe ja õiguse” toiduteemalist poolt. Täiskasvanud saavad osaleda meelelahutuslikus ja teadmisi avardavas muuseumimängus. Põnevaid tegevusi leiab igale maitsele.

A.H Tammsaare muuseum
Foto: Arnika Tegelmann
Fotograaf: Kadri Palta
Foto: Kaili Viljak
Foto: Arnika Tegelmann
1. veebruar 2022 — 27. veebruar 2022

Näitus. Surma tõde ja elu õigus

„Ta võttis isa uuesti maast sülle ja hakkas minema ning nüüd ei pöördunud ta enam tagasi. Aga äkki tundis ta, et surnult oli isa palju raskem kanda kui elavalt. Surnud on üldse raskemad kui elavad, mõtles Indrek.“
“Tõde ja õigus” V

 

Muuseumi aastanäitus avab „Tõe ja õiguse“ tegelaste surma elulist poolt – mis on mahajääjate jaoks oluline, millele mõeldakse elu lõppedes, milline elu on eelnenud surmale ja mis järgneb surmale. Ülevaate saab kaduvast kombestikust ning Tammsaare enda viimasest päevast ja viimsetunni saabumisest. Näitus aitab mõista, et surm on elu loomulik osa ning avab „Tõe ja õiguse“ tegelaste hingeelu. Lisaks näeb, kuidas on surm inspireerinud Tammsaaret ja kuidas on surma suhtumine aja jooksul muutunud. Näiteks, kui nüüd on kohatu küsida, kes sureb järgmisena, siis vanasti oli sellega seotud rida ennustus. Näitust rikastavad päriselu faktid.

Lisaks näitusele avab muuseum teemat kogu aasta vältel. Toimub kaks pärimusmatka, millest aprilli matk viib osalejad Järva-Madise surnuaeda, kuhu on maetud ka Tammsaare vanemad ning augustis rändame kadunud talukohtade radadel.

Näitus jääb avatuks 27. veebruarini 2022.

Vaata ja kuula:
Tammsaare mälestuspäeval, 1. märtsil salvestati Marju Kõivupuu loeng teemal surm ja matused. Loengu link: https://fb.watch/3-23pKQMPE/

Auhinnad:
1. juulil 2021. toimunud kuldmuna auhindade jagamisel noppis Tammsaare muuseum Vargamäel aastanäitus „Surma tõde ja elu õigus“ kaks auhinda: kategoorias „Disain ja meisterlikkus: illustratsioon“ hõbemuna ja „Kogemusturundus: keskkonnadisain“ pronksmuna. Näituse kujunduse lõi Identity OÜ, illustraator Maret Põldre.

Identity OÜ loovjuhi Ionel Lehari sõnul on tume ja madal rehealune näituse eksponeerimiseks väga nõudlik ruum. „Sinna löövat lahendust on keeruline leida. Ka surmast rääkimine on tänapäeval raske ja tabu teema. Kuid meil õnnestus ruum efektselt ära kasutada, kus valged pitsilised illustratsioonid läbipaistval pleksiklaasil tekitavad hardusehetke ja teema vaprus sai näitusesse pandud.“
A.H Tammsaare muuseum
14. august 2020 — 28. veebruar 2021

Aastanäitus “Asjad on tõepärasemad kui inimesed”

Vaata ka aastanäitusest loodud virtuaalnäitust.

Muuseumi aastanäitus on väljapanek esemetest, mis on olnud olulised Anton Hansen Tammsaare ja tema lähedaste elus. Asjad aitavad avada romaani „Tõde ja õigus“ algkujude päriselu lugusid. „Väljapanekul antakse sõna esemetele, mis räägivad oma loo 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. Kust nad on pärit? Kes oli nende omanik? Millist tõde peidavad endas esemed?,“ ütleb näituse kuraator Siiri Kvell. Näituse staaresemeks on 1878ndal aastal ilmunud piibel, mida luges kirjaniku isa Peeter Hansen, ning millel on kandev roll romaanis „Tõde ja õigus“.

Kokku on väljapanekul 12 originaaleset.  Muuhulgas on näitusel kirjaniku isa Peeter Hanseni valmistatud tool, mis on ajas kulunud ja mille põhja on tema järeltulijad osavalt parandanud rattakummi tükkidega. „Näitusel saab näha ka pinki, mille valmistas Anton Hansen Tammsaare ise. Võrreldes kirjaniku isa valmistatud tooli Tammsaare pingiga, on näha missugused puutöö oskused olid kummalgi mehel,“ sõnab Kvell. Näitus jääb avatuks 2021. aasta veebruari lõpuni.

Vaata lisaks: http://www.kirjanikemuuseumid.ee/staaresemed

A.H Tammsaare muuseum
Priit Loog. Foto: Silja Juursalu
Isa Peeter Hanseni tool
6. jaanuar 2020

Näitus “Tõde ja õigus. Tõsielulisest tagataustast.”

Vargamäel avatakse „Tõe ja õiguse“ tõsielulist tagapõhja

Muuseumis on avatud näitus, kus saab tutvuda, missugused olid Pearu, Andrese, Krõõda ja teiste tegelaste tõsielulised vasted ning mismoodi sarnanesid nad oma kirjanduslikele teisikutele. Tammsaare muuseum Vargamäel varahoidja-kuraator Siiri Kvelli sõnul inspireeris Tammsaaret kodukant ja siinsed inimesed: „Tammsaare emas Annes on leitud sarnasusi nii Krõõdale kui Marile. Ann oli heleda häälega nagu Krõõt ja tugeva kehaehitusega nagu Mari. Kirjaniku isast Peetrist leiame aga samasuguse töötegija nagu oli romaanis Andres.“

Kvelli sõnul on kirjanik teostes kasutanud ka enda iseloomujooni ning just Indreku tegelaskujus on palju Tammsaaret ennast. „Mõlemad on mõtlikud, õrnaloomulised ja süvenenud raamatumaailma,“ ütleb Kvell.

Näitus avati 1. märtsil, kui toimus kirjaniku mälestuspäev. Külas oli filmi „Tõde ja õigus“ režissöör Tanel Toom, kes rääkis filmi tegemise tagataustast.
Näitus jääb avatuks 2020. aasta veebruari lõpuni.

A.H Tammsaare muuseum
Isa Peeter Hansen
Ann Hansen
Ema Ann Hansen
6. veebruar 2020

Näitus “Vargamäe lapsed”

Tammsaare muuseumis Vargamäel on pere pisematele mõeldud nende oma näitus “Vargamäe lapsed”. Läbi mängulise tegevuse saab tutvuda „Tõest ja õigusest“ tuntud tegelaste, Vargamäe elu-oluga ja kirjanik Tammsaare perega. Mängulusti lisavad Vargamäe maastikku kujutav lapitekk ning põnevad tegelusraamatud. Sõpradeks saavad talunukud Indrek, Maret, Liisi ja Andres. Tule avastama!
A.H Tammsaare muuseum
Näitus "Vargamäe lapsed"
1. märts 2017

Näitus „Tammsaare muusad“

Muuseumi rehetares on avatud näitus “Tammsaare muusad”, mis räägib kirjanikku inspireerinud naistest. 
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) elas kahel sajandil ning tajus naise rolli muutumist ja eneseteostusvõimaluste laienemist sel ajaperioodil. Tammsaare on oma teostes loonud erinevaid naiskaraktereid, saades inspiratsiooni elust. Lapsena nägi ta ema ja õdede iseloomu ja eluolu, ülikooliajal tutvus mitmete inspireerivate naistega, Koitjärvel venna juures elades kohtas naabertalu peretütart Madlena Ploompuud, Tallinnas tutvus tulevase abikaasa Käthega ning ta oli võimalus üles kasvatada tütar Riita.
Näitus jääb avatuks 2018. aasta märtsi lõpuni.

Toetab: Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp
A.H Tammsaare muuseum

Uudiskiri

Avatud

Sügis-talvel 15. septembrist 14. maini
K-P kell 10-15
Kevad-suvel 15. maist 14. septembrini
T-P kell 11-18
Riigipühadel ja 31.12 on muuseum suletud.
23.02, 23.12 kella 13ni, 22.06 kella 14ni

Piletihinnad

Täiskasvanule 5 €
Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär)  4 €
Perepilet 10 €
Vaata täpsemat hinnakirja siit.

Kontakt

SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
Vetepere küla Järva vald Järvamaa 73416 
+372 5340 0637 (Info)
+372 5340 3461 (Grupid)
muuseum[ät]vargamae.ee