Eesti illustraatorite näitus „Libarebane. Rebase võlu“ jõudis Vargamäele

1. detsembrist on Vargamäe muuseumi karjatalli seinu kaunistamas Eesti illustraatorite näitus „Libarebane. Rebase võlu“. Eksponeerimiseks olevate piltide kaudu mõtestavad tunnustatud Eesti kunstnikud libarebase teemat. Illustratsioonid on olnud esindatud samanimelisel rahvusvahelisel näitusel „Fox Spirit. Fox Charm“.

Hiinas ja Jaapanis pole inimest, kes ei teaks midagi libarebastest. See vaimolend on nende kultuuride lahutamatu osa sama kindlalt, kui haldjad on seda Euroopa kultuuris. „Euroopas on libarebane siiski kaunis tundmatu nähtus ja kuulub enam haritud inimeste maailma. Teda ei tohi mingil juhul samastada meie libahundiga. Kuidas seda jumalikku olendit näevad, mõistavad ja tunnetavad inimesed väljaspool idamaist kultuuriruumi, milline tundub ta läänlase pilgu läbi nähtuna, seda püüabki meie näitus kajastada. Iga kunstnik näeb niigi kõiki maailma nähtusi veidi isemoodi, siin aga tuleb mängu ka kultuuride erinevus. Võib-olla vaataksid hiinlased ja jaapanlased neid pilte muigega, aga loodame, et see on heatahtlik muie,” sõnas näituse kuraator Viive Noor.

Näitus on avatud Tammsaare muuseumis Vargamäel 1. detsembrist kuni 18. veebruarini.

Vaata lisaks

Programm vähese eesti keele oskusega täiskasvanutele

Aastanäitus "100 aastat soode kuivendamist Vargamäel"

Aastanäitus “Tammsaare reisid ja reietused”

Mida näeb kirjanik, kui ta kuskile esimest korda satub? Mida peab ta oluliseks siis, kui viibib seal pikemat aega? Kirjanik Anton Hansen-Tammsaare elas lühemat või pikemat aega paljudes paikades üle Eesti, lisaks käis suvitusreisidel. Paljud nendest paikadest on jäädvustatud tema loomingus, võimaldades lugejatel minna paikadesse ajal, mil tema seal viibis, näha silme ees seda, mida märkas ja koges kirjanik. Samas, nagu ta ise on öelnud, päris üks-ühele kõike siiski võtta ei maksa, sest kuigi tema looming on inspireeritud elust, on see siiski kirjandus. 

Näituse pealkiri on laenatud Mauruse kooli usuõpetaja heietustest Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“  II osas: 

„Ja nüüd teeme algust Pauluse reisidega. Reis – reisid , reis – reied…. Reisima tähendaks siis reisi liigutama, mis tähendab käima, kõndima. Eks ole. Jalg – jalutama, reis – reisima. Aga ehk oleks parem: reis – reietama. Pauluse reietused.“

Paljud Tammsaare kaasaegsed kirjanikud ja kunstnikud olid suured reisisellid, näiteks Vilde, Tuglas, Gailit. Tammsaare nende hulka ei kuulunud, ta käis Eestist kaugemal ainult ühe korra – Kaukaasias Musta mere ääres, kus ta oma tuberkuloosihaigust ravis. Reisimuljeid jagab ta mitmes reisikirjas: „Punase Lageda Eesti asundus”, „Musta mere rannalt”, „Mõned jooned Kaukaasia sõjaradadelt”.

Ise pikki reisi ette võtmata kirjutas Tammsaare ometigi huvitavaid artikleid kaugetest maadest. Ta töötas läbi teiste kirja pandu ning nii sündisid artiklid näiteks ajalehe Vaba Maa tellimisel Jaapanist ja jaapanlastest, Hiinast ja hiinlastest. 

Kui Anton Hansen-Tammsaare oli juba tuntud ja auväärne kirjanik, võttis ta 1934. aastal kodutalu mälupiltide värskendamiseks ette Tallinnast taksosõidu sünnitallu Tammsaare-Põhja tallu. Kirjanikule pakuti ka Soome reisi, millest ta ise loobus, küll aga sõitis Helsingisse tema abikaasa lennukiga.  

Oma novellis „Itaalia reis“ innustab Anton Hansen-Tammsaare lugejat ennast kätte võtma ja unistuste reisi ikka igal juhul ära tegema, mitte laskma elul oma unistused hävitada.

Näitus on avatud muuseumi lahtiolekuaegadel.

Vaata lisaks

Programm vähese eesti keele oskusega täiskasvanutele

Aastanäitus "100 aastat soode kuivendamist Vargamäel"