Eesti maaühiskond ja selle muutused 19. sajandi algusest 20. sajandi alguseni
25. aprill kl 13.00
2026. aasta tähistab erakordset verstaposti Eesti kultuuriloos – möödub sajand Anton Hansen Tammsaare suurteose “Tõde ja õigus” I osa esmailmumisest. Juubeliaasta tähistamiseks kutsume teid osa saama erilisest 4-osalisest loengusarjast, kus tunnustatud õppejõud aitavad mõista “Tõe ja õiguse” aegseid olusid, ajastu vaimu ning Tammsaare elu ja loomingut.
Sarja esimene loeng käsitleb talurahva ühiskonda ja maaomandi suhteid 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni, selgitades mõisteid nagu saunikud, asunikud, popsid, vabadikud ning analüüsides maaomandiga seotud õigusi ja kohustusi. Fookuses on kogukondlikud suhted ning maa keskne roll ühiskonna struktuuri ja väärtushinnangute kujundajana.
Loengut peab Tartu Ülikooli Eesti ajaloo emeriitprofessor Tiit Rosenberg (cand.hist.). Professor Rosenbergi aastakümnete pikkune uurimistöö on fundamentaalse tähtsusega Eesti maaelu ja põllumajanduse arenguloo mõtestamisel. Tema teaduslik haare ulatub üleminekuaja mõisamajandusest ja talurahva päriseksostmise protsessist kuni omariiklusaegse asundustegevuse ning 20. sajandi lõpu keerukate maareformideni.
Tiit Rosenbergi ettekanne pakub haruldast võimalust näha kirjanduslikku Vargamäed läbi range ajalooteadusliku filtri, aidates mõista põhjuseid, mis peituvad meie rahvusliku identiteedi ja maaelu arengu taga.
Algus kl 13.00
Loengu kestus 1,5 h
Loeng toimub Vargamäe muuseumi karjatallis – kirjaniku sünnitalus, Vetepere külas.
Piletit saab osta muuseumist või Fientast. Osalustasu 10 eurot.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Virgutavate jookide ja koduste küpsetiste eest kannab hoolt Tammsaare-Lõuna talu. Tasuda saab nii sularahas kui kaardiga.
Teooriast praktikasse: Avastusretk Vargamäe kultuurmaastikul
Pärast professor Rosenbergi loengut vahetame auditoorse keskkonna vahetu kogemuse vastu! Kutsume teid kahetunnisele kevadmatkale Tammsaare maile, kus muuseumi kuraator Siiri Kvell avab Tammsaare-pärandi sotsiaal-majanduslikud kihistused otse maastikul.
Teekond kulgeb mööda vana taliteed ja kraavipervi Jägala jõeni, keskendudes piiride ja maakasutuse ajaloole. Saame teada, kuidas on sündinud talude heina- ja karjamaad ning milliseid jälgi on jätnud maaparandustööd meie maastikumällu.
NB! Palume osalejatel riietuda vastavalt kevadistele oludele ning valida niiskuskindlad jalanõud.
Kevadmatkal osalemine on hõlmatud ürituse osalustasuga. Orienteeruv algusaeg kuraatorimatkale kl 15.00.
