28. november 2020

Karjapoisist kirjanikuks – seminar ja matk

24. novembril möödub 95 aastat päevast, mil Anton Hansen Tammsaare alustas “Tõe ja õiguse” kirjutamisega. 28. novembril kell 12 tähistame seda seminari ja matkaga. Muuseumi kuraator Siiri Kvell pajatab A.H. Tammsaare kujunemisest kirjanikuks. Sellest, kes olid kirjaniku mõjutajad, millised olid tema esimesed katsetused kirjutada ning missugune oli Antoni kirjutamise protsess. Seminari külastaja saab teha läbi ajarännaku Tammsaare lapsepõlvest koolipõlve ja sealt täiskasvanuikka. Sündmuse lõpetame ühise matkaga kirjaniku lapsepõlve radadel.

“Tõe ja õiguse” moto: “Imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardatud iga tühisem lapsepõlve mure, iga väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks.” (Baudelaire)

Kohtume 28. novembril kell 12. Eelregistreerimine: muuseum@vargamae.ee

Vaata lisaks

Anton Hansen Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetajana

12. september 2020

Ettekanne “Tammsaare koolitee”

2020. aastal 10.-13. septembrini toimuvate Muinsuskaitsepäevade peateema on haridus.

Tammsaare muuseum Vargamäel, Järva-Madise külaselts ja Järva-Madise kirik KUTSUVAD OSALEMA:
kell 12 ettekanne Vargamäe muuseumis kirjanik Tammsaare kooliteest;
kell 14 vestlusring Järva-Madise wallamajas kihelkonna haridus- ja kultuurielu ajaloost, väljapanek;
kell 18 Järva-Madise kirikus on avatud väljapanek 17. sajandi ühe olulisema kirjamehe ja pastori Henrich Stahli elust Järva-Madisel ja tegevusest eesti vanema kirjakeele loomisel. Eksponeeritud on valik vanu palve- ja lauluraamatuid.

12. septembril kell 12 toimub Tammsaare muuseumis Vargamäel Muinsuskaitsepäevade raames ettekanne “Tammsaare koolitee”. Tammsaare elu ja loomingut mõjutasid koolid, kus ta õppis. Nii on näiteks Hugo Treffneri gümnaasiumis kogetu kirja pandud “Tõe ja õiguse” II osasse. Vaeses taluperes üles kasvanud Anton pidas hariduse omandamist väga tähtsaks ning jõudis viletsatest elutingimustest hoolimata ka Tartu Ülikooli, kus õppis õigusteadust. Milline oli kirjaniku koolitee? Missuguseid mõjutusi ta koges? Missugune oli koolikorraldus Tammsaare kooliajal? Räägime põnevatest seikadest ja sellest, mida noor Anton Hansen koolipõlves koges.

„Kool mõjus Indrekusse kui mürk: oled kord teda millegi pärast tarvitama hakanud, siis ei pääse temast enam, sest ihk tema järele aina kasvab.“ – “Tõde ja õigus” II

Euroopa Muinsuskaitsepäevadest

Öeldakse, et haridususk on oluline osa eestlaseks olemisest. Ja tõesti – pea igast suuremast paigast Eestis leiab mõne koolimaja, kokku sadu ja sadu hooneid üle terve Eesti. Kuigi paljud neist ei ole enam koolidena kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise viisidest, kunagi seal koolipinki nühkinud lastest ja nende eludest, aga ka arhitektuuriloost. Neid lugusid räägivad meile samuti raamatukogud, rahvamajad ja teised kohaliku hariduselu keskmes olnud hooned ja paigad.

Kuid haridus ei piirdu kitsalt kooliharidusega. Teadmiste, oskuste ja töövõtete põlvest põlve edasi andmine on samuti oluline osa haridusest sõna laiemas tähenduses. Kuigi pärandtehnoloogiaid on nüüd võimalik õppida ka ülikoolis, on terve hulk traditsioone ja oskusi, mida saabki omandada vaid otse ja kohapealse meistri käest.

Vaata lisaks:

https://muinsuskaitsepaevad.ee/

Vaata lisaks

13. aprill 2019

Kevadseminar “Veart mua”

„Ega me saksad või linna untsakad ole, et te meile isamuast reagite, meie oleme puht-muarahvas, reagime muakeelt ja teame isegi, mis mua on, olgu ta isa ehk ema mua.“ – Pearu Murakas, “Tõde ja õigus”.

Kas me teame, mis väärtus oli maal, mis väärtus on tal siiamaani? 141 aastat tagasi sündis Anton Hansen Tammsaare tallu, kus ta sai omal nahal kogeda töötegemist ning nägi lakkamatut võitlust maaga. Heina tegemine, põllu kündmine, kraavi kaevamine on mõned tööd, mida tehti Tammsaare väljamäel (romaanis Vargamäe). Kuid maa andis ka süüa, andis riided, andis võimaluse elada, ilma, et oleks väga puudust tuntud poes käimisest.

Seepärast pole ka imestada, et “Tõe ja õiguse” I osa räägib peale muude oluliste asjade ka võitlusest maaga. Juba romaani alguses küsib Krõõt Andreselt “Miks sa just selle koha ostsid?”, oli ju paik keset sood ja raba, kus oli vähe haritavat pinda. Seminaril uurime, missugune oli maa olulisus ja kui tähtis oli maa omamine Tammsaare väljamäe näitel.

Muuseumi karjatallis on vaatamiseks ka näitus “Tõde ja õigus. Tõsielulisest tagataustast.”, mis räägib kirjaniku sünnipaiga inimestest, kohtadest ja koertest, kes andsid ainest loomaks romaani.

Seminar algab kell 12.

Eelkirjapanek seminarile muuseum@vargamae.ee.

Vaata lisaks

Karjatee. Foto: Kadri Palta

Fotograaf: Ingmar Muusikus

8. september 2018

Euroopa muinsuskaitsepäev “Ma armastasin sakslast”

Septembris Eestis toimuvate Euroopa muinsuskaitsepäevade teemaks on sel aastal Eesti kujunemislugu aegade algusest tänapäevani ja selle seosed Euroopa kultuuriruumiga.

Tammsaare-Põhja talu oli kriitilist realismi viljelenud eesti kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare sünnikodu ning ühtlasi tema tuntuima 5-osalise romaani „Tõde ja õigus“ üheks toimumispaigaks. „Tõde ja õigus“ käsitleb Eesti ühiskondlikke arenguid 19. sajandi lõpust kuni 1920. aastateni. Kirjanik ammutas ainest kodukandi taludest, inimestest ja karmist, ent kaunist maastikust. Romaanis kirjeldatud tegevuskohti võib pea üksüheselt maastikust ning kõrvalasuvatest taludest leida.

“Ma armastasin sakslast” on Muinsuskaitseameti ja A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel koostöös sündinud seminar-ekskursioon, kus uuritakse Eesti talurahva kujunemist kultuurrahvaks ja sakste rolli selle juures.

Päeva jooksul on võimalik kuulata loenguid, õppida ehitama roigasaeda ja osaleda ekskursioonil Tammsaare-Põhja ja Lõuna tallu, Järva Madise kirikusse, vallamajja ja Albu mõisa.

Sündmus on eelregistreerimisega, osalustasu on 5 eurot.
Registreerida saab lingil https://goo.gl/forms/p1Us2dMt0x0qTujZ2 või helistades Karen Klandorfile numbril 578 22 656.

*Päeva kava*:
Kell 11 algab loengupäev, kus Tammsaare muuseumi teadur Siiri Kvell tutvustab Eesti talurahva arenguteed läbi Tammsaare loomingu ning EVM teadusdirektor Heiki Pärdi räägib sellest, kuidas talupoeg kultuurseks kasvas ning milline roll sealjuures on olnud sakstel. Mõtiskleme kas üldse ja mil moel Eesti talupoeg armastas sakslast.

Kell 13 on võimalik omandada teadmisi roigasaia rajamise kohta ning näha, kuidas see töö käib.

Kell 14 on pärast väikest hingetõmbehetke ja kohvikus keha kinnitamist toimub Tammsaare-Põhja talu ja Lõuna talu külastus ning Tammsaare teostest tuttavate paikade ekskursioon Järva-Madise kirikusse, vallamajja ja Albu mõisa. https://www.vargamae.ee/hea-teada/vaatamisvaarsused/

Päise foto: Gabriela Liivamägi

Sündmus kuulub Euroopa Kultuuripärandiaasta 2018 programmi: www.parandiaasta.ee.

Vaata lisaks

21. aprill 2018

Seminar “Kultuur ja maastik”

„Miks sa siis just selle koha ostsid?“, küsib Krõõt „Tões ja õiguses“ oma mehe Andrese käest, kui nad jõuavad uude kodusse Vargamäe Eespere tallu. Selliselt võis mõelda ka Tammsaare ema Ann Hansen, saabudes 1872. aastal koos abikaasa Peetriga Tammsaare-Põhja tallu. Talu, millel oli kõigest 11% head ja haritavat maad, vajas palju tööd ja vaeva, et luua järeltulijatele vilja kandev pinnas. Peeter Hansen ei pööranud tähelepanu sellele, et maapind oli vilets, vaid oli unistaja nagu Andreski, kes nägi, et soost oli võimalik maad juurde saada.

Vargamäed külastades võib märgata, et ümbrus võrreldes romaani maastikukirjeldusega on palju muutunud. Kraavide kaevamine ja vee ärajuhtimine võimaldab saunikute hoonete juures jalutada ilma, et tekiks sohhu vajumise oht. Mets on kasvanud nii suureks, et talu väravast ei paista enam Järva-Madise kiriku torni ega kuule kellade helinat. Siinse looduse muutust on põhjustanud jõe süvendamine, karjatamise lõpetamine ja ümberkaudsed suured kuivendustööd.

21. aprillil kl 12 toimub Vargamäel seminar „Kultuur ja maastik“, kus muuseumi kuraator-varahoidja Siiri Kvell kõneleb eelpooltoodud teemadel, lisaks tuleb juttu soode taastamisest ja soodest eesti kirjanduses. Tänapäeval on ilmsiks tulnud, et sood on vajalikud ning on hakatud soomaastikke taastama. Väärtuslik on puutumatu soo, kus on puhas vesi, ainulaadne taimestik ja loomastik ning soo on ka oluline süsiniku siduja. Sellest täpsemalt räägib rakendus-geoloog Marko Kohv, kes töötab ELFis soode taastamise projektis. Peale Tammsaare on soode temaatikat kirjanduses käsitlenud ka näiteks Oskar Luts. Sellest, kuidas eesti kirjanikud on soid kujutanud räägib keskkonnateadlikkuse spetsialist Piret Pungas-Kohv.
Järvamaa loodusmees ja fotograaf Tarmo Mikusaar jagab oma kogemusi rabamatkadelt ning näitab oma loodusfotosid.

Seminar esinejad:

Piret Pungas-Kohv. Soode teema eesti kirjanduses. Kuidas on eesti kirjanikud soid käsitlenud ja kujutanud?
Marko Kohv. Soode taastamine Eestis.
Siiri Kvell. Soode kuivendamine ja jõe süvendamine Vargamäe ja Tammsaare-Põhja talus.
Tarmo Mikussaar. Soo on tüma maa ja raba on taaripaks.

Tule ja ütle oma sõna sekka!
Info ja eelregistreerimine: muuseum[ät]vargamae.ee

Vaata lisaks

Vargamäe maastik. Pildil on Tammsaare-Põhja ja -Lõuna talu ehk romaani järgi Mäe ja Oru talud.

Kodru raba

Täiskasvanule	5 €
Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär)	4 €
Perepilet	10 €

Karjapoisist kirjanikuks – seminar ja matk

Vaata lisaks

Ettekanne “Tammsaare koolitee”

Vaata lisaks

Kevadseminar “Veart mua”

Vaata lisaks

Euroopa muinsuskaitsepäev “Ma armastasin sakslast”

Vaata lisaks

Seminar “Kultuur ja maastik”

Vaata lisaks

Meedia

Uudiskiri

Avatud

Piletihinnad

Kontakt