13. detsember 2020

Perepäev Jõulud Vargamäel kell 12-14

Tule osa saama talu jõulude hõngulisest päevast “Jõulud Vargamäel”, mis toimub kella 12st 14ni.

Lahendamiseks on jõulukommete teemaline maastikumäng, jõulurõõmu loovad vanarahva mängud ning ennustamishuvilised saavad uudsel “tinavalamise” meetodil teada, missuguseks kujuneb nende uus aasta.

Programm toimub välitingimustes.

Sissepääs muuseumi piletiga.

Lisainfo: muuseum@vargamae.ee, 53403461
A.H Tammsaare muuseum
31. juuli 2020

Jutuhommik

Vargamäe muuseumi endine töötaja Birgit Itse esitleb 31. juulil kell 6 hommikul debüütraamatut.

Birgit:
“Minu Šotimaa unistus sai alguse just Vargamäelt. Kuidas ja millal, sellest tuleb kindlasti juttu!
Nagu ka raamatu #õnnelikteekond #becominghappy sünniloost.
Kui Sul on raamat olemas, võta see kaasa – kirjutan Sulle soovi korral sellesse pühenduse ja lisan autogrammi.
Kui Sul raamatut pole, siis saad kohapealt osta.
Tule ja naudi kaunist hommikut!”

Birgiti teekonnast saab lugeda ka siit:
Eesti kirjastus annab välja Šotimaal elava järvalase debüütraamatu“. Järva Teataja

Dare to be a dreamer“. Lightbox Originals
A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel leiab ka loos märkimist.

Elu parimad hetked“. Scottish PEN
Birgiti lugu elu parimatest hetkedest kannatlikkuse võtmes on eestikeelsena lk 22-23.
A.H Tammsaare muuseum
Iska Birnie Photography
Birgit Itse
24. juuli 2020

Vargamäe õunaaia keelpillikontsert

Kirjanik Anton Hansen Tammsaare oli suur klassikalise muusika austaja ja tema eriline lemmik oli viiul. Suur rõõm on kutsuda teid kammerlikule keelpillikontserdile, mis toimub kirjaniku sünnikodu õuel.
Vargamäel, Tammsaare muuseumi õunaaias toimuval kontserdil astuvad üles Joosep Kõrvits tšellol, Maarja Allik ja Eva-Maria Laas viiulil ning Kristiina Sillak vioolal. Esitamisele tulevad Arvo Pärdi, Pärt Uusbergi, Jaan Räätsa, Heino Elleri jt heliloojate teosed. Kontsert sünnib koostöös Paide Muusika- ja Teatrimajaga, kelle abiga leidsime Vargamäele sobiva muusikakollektiivi ning toetab kontserti tehniliselt.
Pileteid hinnaga 10 eurot ja soodushinnaga 8 eurot saab soetada Piletilevist, Piletimaailmast ja ka kohapeal. Alla 8-aastased lapsed pääsevad kontserdile tasuta.

A.H Tammsaare muuseum
3. juuli 2020

Kristiina Ehini luulekogu “Janu on kõikidel üks” esitluskontsert

Reedel, 3. juulil kell 18 esitleb Kristiina Ehin Vargamäe muuseumi õunaaias oma uut luulekogu “Janu on kõikidel üks”.  Esitluskontserdil kutsub Kristiina Ehin koos Silver Sepaga uurima oma peegeldust ajavoogudes ning kõndima luule ja muusika ajatuid radu. See luulekogu on omal kombel ajalookroonika, milles leidub meid liitvaid ja juuri jootvaid lugusid, aga ka lahkukiskuvaid arvamusi. See raamat on tants loomingu ja traditsiooni, mälestuse ja unustuse, kaose ja korra õrnal piiril. Teosega püüab Kristiina  mõista suuremat pilti, kuhu sobitume, ning sõnastada omal kombel tõdemust, et elu-, armastuse- ning teadmistejanu ühendab inimkonda läbi aegade.
Muusikat teeb Silver Sepp.

Pilet 4 €/ 3 €.
Pileteid saab osta enne kontserdi algust kohapealt.

Tule kohale juba varem! Soetatud pilet võimaldab enne kontserti külastada Tammsaare muuseumit Vargamäel ning muuseumi aastanäitust “Asjad on tõepärasemad kui inimesed”.
Vaata lisaks: www.vargamae.ee
A.H Tammsaare muuseum
29. august 2020

Muuseumiöö “Öös on aega”

Muuseumiöö
29. august kell 18-23. Tasuta sissepääs!


Vargamäel tähistatakse aja kulgemist Tammsaare sünnipaiga olulistes kohtades: Vargamäe muuseumis (taluaeg), Järva-Madise kirikus (igavikuline aeg), Järva-Madise wallamajas (vene/nõukogude aeg) ja Albu mõisas (mõisaaeg). Igas kohas on tegevused, mis viivad külalised ajarännakule. Võimalus mängida nelja kohta ühendavat ajarännaku mängu.

Muuseumiöö programm:

Tammsaare muuseumis Vargamäel saab tutvuda 19. sajandi II poole taluelu ja kirjanik A.H. Tammsaare sünnikoduga läbi „Tõe ja õiguse“ loo. Avatud on näitus „Asjad on tõepärasemad kui inimesed“ ning fotonurk ajastu riietega. Ilusa ilmaga meisterdame päikesekella. Kell 18-20.30 Tutvumine Anni talu lammaste Bruno, Lotte ja Utega muuseumi karjatalli ees. Kell 20.27 Muuseumi kuraator Siiri Kvelli päikeseloojangu ettekanne „Aeg ja „Tõde ja õigus“. Muuseumi karjatallis on avatud mängunurk pere pisematele.

Järva-Madise wallamaja viib külalised tagasi aega, kus Eestis oli vene võim. Maja, kus ees asub Tammsaare ausammas, on kandnud mitmeid olulisi funktsioone. Tsaarivalitsuse ajal oli seal majas kohtusaal, kus käis vallakohus. Nii mõnigi kirjaniku isa Peeter Hanseni ja naabrimees Jakob Sikenbergi tüliasi sai lahendatud selles hoones. Muuseumiööl on avatud ajastut tutvustav väljapanek. Osaleda saab kolhoosiaja elu teemalises vestlusringis. Õhtu lõppeb öökino filmiga “Ideaalmaastik”.

Albu mõis on teadaolevalt vanim Järvamaa mõis, mida on esmakordselt mainitud 1282. aastal. Mõisas käis asju ajamas ka Tammsaare isa Peeter Hansen, kes ostis omale talu Albu mõisniku käest. Külastajad saavad osa suurest ja muljetavaldavast ajaloost, näha imelisi sajandite taguseid maalinguid, soovi korral maalida endale mälestuseks ajastu motiividega eseme ja lahendada mängulisi ülesandeid.

Järva-Madise kirik. Just selle kiriku kellad helisesid üle soo Vargamäele ja andsid märku jumalateenistuse toimumisest. Kiriku torniga võrdles sulane Juss “Tões ja õiguses” laka redeli pikkust. Hoone sisemust on näha ka filmis “Tõde ja õigus”. Kirikus ootab külastajat mõteterada, mis arutleb igavikulise ajatu aja üle.

 

A.H Tammsaare muuseum
Järva-Madise kirik. Foto: Kaili Viljak
Järva-Madise wallamaja, kus ees on Tammsaare ausammas. Foto: Kadri Palta.
Foto: Kaili Viljak
Albu mõis. Foto: Kadri Palta
14. august 2020 — 28. veebruar 2021

Aastanäitus “Asjad on tõepärasemad kui inimesed”

Vaata ka aastanäitusest loodud virtuaalnäitust.

Muuseumi aastanäitus on väljapanek esemetest, mis on olnud olulised Anton Hansen Tammsaare ja tema lähedaste elus. Asjad aitavad avada romaani „Tõde ja õigus“ algkujude päriselu lugusid. „Väljapanekul antakse sõna esemetele, mis räägivad oma loo 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. Kust nad on pärit? Kes oli nende omanik? Millist tõde peidavad endas esemed?,“ ütleb näituse kuraator Siiri Kvell. Näituse staaresemeks on 1878ndal aastal ilmunud piibel, mida luges kirjaniku isa Peeter Hansen, ning millel on kandev roll romaanis „Tõde ja õigus“.

Kokku on väljapanekul 12 originaaleset.  Muuhulgas on näitusel kirjaniku isa Peeter Hanseni valmistatud tool, mis on ajas kulunud ja mille põhja on tema järeltulijad osavalt parandanud rattakummi tükkidega. „Näitusel saab näha ka pinki, mille valmistas Anton Hansen Tammsaare ise. Võrreldes kirjaniku isa valmistatud tooli Tammsaare pingiga, on näha missugused puutöö oskused olid kummalgi mehel,“ sõnab Kvell. Näitus jääb avatuks 2021. aasta veebruari lõpuni.

Vaata lisaks: http://www.kirjanikemuuseumid.ee/staaresemed

A.H Tammsaare muuseum
Priit Loog. Foto: Silja Juursalu
Isa Peeter Hanseni tool
31. jaanuar 2020

XVII Hansenist Tammsaareni võistulugemine

XVII HANSENIST TAMMSAARENI VÕISTULUGEMINE

Ootame õpilasi Tammsaare sünnikuul XVII Tammsaare loomingu võistulugemisele 31. jaanuaril 2020 Albu Põhikooli Järvamaal.

Sihtrühm: V-XII kl õpilased ja uuendusena täiskasvanud.

Registreerida 27. jaanuariks: enda.trubok@gmail.com.

Palume märkida: nimi, klass/vanus, kool/asutus, repertuaar, juhendaja, kontakt.

Tingimused:

Lugeda peast maksimaalselt 5 minuti pikkune katkend vabalt valitud Tammsaare teosest.

Hinnatakse kolmes vanuserühmas: V-VII; VIII-IX; X-XII/täiskasvanud

Žüriil on õigus teha korralduses muudatusi.

Hindamisel arvestatakse:

  1. repertuaari valikut ja sobivust lugejale
  2. teksti mõtte esiletoomist
  3. kõnetehnika valdamist (rõhud, rütm, välted, diktsioon)
  4. kontakti publikuga (silmsidet jne)
  5. teksti peasolekut
  6. emotsionaalset tervikut ehk mõjuvust kuulajale

 

Päevakava reedel, 31.01.2019:

10.00 Tutvumine SA A. H. Tammsaare Muuseumiga Vargamäel ( soovijaile)

11.00 Registreerimine Albu Põhikoolis/mõisas

11.30 Avamine

11.45 Võistulugemine

13.30 Lõuna/ekskursioon Albu mõisas ja pargis

16.30 Lõpetamine

17.00 Küünalde süütamine Järva-Madisel Tammsaare ausamba juures

 

VI Hansenist Tammsaareni Ida-Virumaa voor TÜ Narva Kolledžis reedel, 13. märtsil 2019

Sihtrühm: üldhariduskoolide, kutsekoolide ja kõrgkoolide õppurid, täiskasvanud

Registreerida 10. märtsiks 2020 enda.trubok@ut.ee.

Palume märkida: nimi, klass/vanus, kool/asutus, repertuaar, juhendaja, kontakt.

 

Lugupidamisega

Enda Trubok

HT projekti juht

Tel 55699341

A.H Tammsaare muuseum
Võistulugejad muuseumis aastal 2010
Kogutud teosed
11. november 2019

Põhjala kirjanduse nädal “Pidu Põhjalas”

Järva-Madise külaselts ja A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel kutsuvad teid taaskord peole! Seekord on tegemist kirjandusliku maiuspalaga “Pidu Põhjalas.”

Kava:
Esmaspäev, 11. november 
Kell 08:20 ettelugemine lastele ja noortele Albu Põhikoolis. 
– Astrid Lindgreni “Pipi Pikksukk”
– Jostein Gaarderi “Sofie maailm”
Kell 18:00 ettelugemine täiskasvanutele Järva-Madisel Tammsaare ausamba juures
– Isak Dinesen (Karen Blixen) “Babette’i pidusöök”

Kolmapäev, 13. november 
Kell 15:00 Tammsaare muuseumis Vargamäel, kuraatoritund “Põhjamaa kirjanik A. H. Tammsaare“

Laupäev, 16. november 
Kell 12:00 Tammsaare muuseumis Vargamäel
– illustraator Regina Lukk-Toompere näituse avamine
– muuseumi karjatallis avatud Järva-Madise külaseltsi välk-raamatukogu
Kell 18:00 muuseumi karjatallis Põhjala pidusöök kirjanduslike maiuspaladega
(tasuline ja EELREGISTREERIMISEGA – jarvamadise@gmail.com)

Pidusöögi kohta leiate jooksvalt rohkem infot siit: 
https://www.facebook.com/events/512194502970383/

Rohkem infot Põhjamaade kirjanduse nädala kohta leiate siit:

https://www.nordisklitteratur.org/et

A.H Tammsaare muuseum
Rehemaja eeskamber. Foto: Gabriela Liivamägi
Pilt: norden.ee
13. september 2019

Meelelahutuslik rännak Vargamäelt Tammsaare kolhoosi ja tagasi

Meelelahutuslik rännak Vargamäelt A. H. Tammsaare kolhoosi ja tagasi.

12.-15. septembrini toimuvate Euroopa Muinsuskaitsepäevade teemaks on “Kultuur ja meelelahutus”.
Euroopa Muinsuskaitsepäevade eesmärk on tutvustada meid igapäevaselt ümbritsevat rikast ja mitmekesist kultuuripärandit, võimaldades inimestele juurdepääsu mälupaikadele ning muuseumidesse ning korraldades ekskursioone oma kodukandi pärandi ning ajaloo paremaks mõistmiseks.

Ajakava:

Reede, 13.09.2019

Asukoht: Ahula

15:00 Näitus Ahula raamatukogus: “Raamatukogutöötaja kui kultuurse meelelahutuse eestvedaja nõukogudeaja Eestis.”

Arutelu “Väikeraamatukogu tähtsus kogukonna kultuurielu edendamisel.”

Asukoht: Järva-Madise

Laupäev, 14.09.2019

12:00 Avatud endine Albu vallamaja Järva-Madisel.
Näitus nõukogude aegsetest pidudest Järva-Madise kultuurimajas.
Väljapanek Järva-Madise Haridusseltsi ajaloost ning Järva-Madise Külaseltsi senisest tegemistest.
Kinomees Vello Kolnese filmivalik.
Näitus “Järva-Madise raamatukogu eile ja täna”.

19:00 Tantsuõhtu “Olgu tervitatud A. H. Tammsaare kolhoos 1969!” (täiskasvanutele).
Muusikaline kultuuriprogramm
Viktoriin
Tantsutöötuba
Loterii
Üllatused!

Pilet 10 eurot, pileti hinnas sisaldub toitlustamine.
Rohkem infot õhtuse ürituse kohta leiad siit: https://www.facebook.com/events/380175899366980/


Pühapäev, 15.09.2019

Asukoht: Järva-Madise ja Vargamäe.

12:00 Avatud endine Albu vallamaja Järva-Madisel.
Näitused jätkuvalt avatud.

Kohtus käimine kui ajastule omane meelelahutus – Vargamäe Andrese ja Pearu kohtuskäik. Kohtute ajaloo ja töö tutvustamine.


14:00 Tammsaare muuseum Vargamäel.
Ettekanne “Tammsaare kui teatrikriitik.”
Vestlusring teatrikriitikutega “Vargamäe vabaõhulavastuste tähtsus Eesti teatrimaastikul”
A.H Tammsaare muuseum
Järva-Madise wallamaja, kus ees on Tammsaare ausammas. Foto: Kadri Palta.
Muuseumi püsiekspositsioon. Teatrituba. Fotograaf: Kadri Palta
Wargamäe Wabariik, 2008
Paide Teater "Eesti jumalad"
Paide Teater "Eesti jumalad" 2019. Foto: Johan Elm
18. mai 2019

Muuseumiöö “Öös on Vargamäe mustreid”

“Öös on Vargamäe mustreid”
Vargamäe muuseumiööl otsime “Tõe ja õiguse” mustreid – tähtsustades romaanis leiduvate kohtade, tööde ja tegevuste ning ajaloolisi ja kirjanduslikke mustreid. Viime programmi läbi koostöös Tammsaare sünnipaiga oluliste vaatamisväärsustega: Järva-Madise kiriku ja Albu vallamajaga. Muuseumiööl saab osa nii igapäevastest kui ka spetsiaalsete kunstiliste teostena loodud mustritest. Avatud on näitused, saab mängida muuseumiöö mustrimängu, süüa, kuulata rahvamuusikat. Üheskoos otsime „Tõe ja õiguse“ tõsielulisi vasteid ning põimime reaalsuse, romaaniloo ja tänapäeva üheks mustriks.
 
MUSTRIMÄNG
Oleme loonud spetsiaalselt muuseumiööks unikaalse mustrimängu, mis läbib muuseumit, Järva-Madise kirikut ja Albu vallamaja. Muuseumi mustrid peidavad ennast puidust esemete kaunistustes, rahvariietes, isegi palgist sein moodustab korduvuse. Mustrimäng avab Vargamäed ja selle lähipiirkonda uuest küljest. Nii on huvitav Vargamäe kanti tulla ka neil, kes on siin juba korduvalt käinud. Mängus osalenute vahel loosime välja kaks piletid suvelavastusele „Eesti jumalad“.
TÖÖMUSTRID
Töö on rutiin, mis oma kindlate tegevuste ja režiimiga, loob mustreid. Tähtsustamaks Andrese töötegemist ja kirjaniku isa vaeva uurime üheskoos kunstnik Mihkel Ilusaga kaevus leiduvaid mustreid. Tähtsustamaks ka naiste töid ja selles leiduvaid mustreid saab muuseumiööl ennast panna Krõõda rolli ehk tunnetada seda, mida pidi tegema kirjaniku ema Ann Hansen igapäevaselt. Külalised saavad end proovile panna kaelkookudega vett tassides.
TOIDU- JA MUUSIKAMUSTRID
Külalistele pakume ka kosutust ning otsime toidumustreid. Toit oli igapäevaselt üsna samasugune ning kordus päevast päeva. Uurime seda korduvust koos külalistega ning pakume maitseelamust – toidulaual on kört, leem ja rokk!
Muuseumiöö muusikamustreid loob kohalik kandlepunt Simmeldajad. Muuseumiööl on ka välja pandud Järva-Madise kihelkonna rahvarõivad – saame leida käsitöö mustreid.
 
JÄRVA-MADISE KIRIK
Tammsaare taludest u 6 km kaugusel asuv Järva-Madise kirik on pühitsetud pühale Matteusele. Tegemist on ühe väiksema ühelöövilise kirikuga Eestis. Kiriku kellade imeline kõla helises üle soo Vargamäele ja andis märku jumalateenistusest. Muuseumiööl on kirik avatud 18st-23ni, kirikuisa Tiit Lastik tutvustab kirikus peituvaid keskaegseid mustreid ja põnevaid seinamaale. Spetsiaalselt muuseumiööks on kirkus avatud Mihkel Ilusa maalide näitus „Vesi palgid veeretanud“, kus külaline saab tutvuda puidumustritega. Vargamäe muuseumiöö mustrimäng viib külalised ka kirikusse.
 
ALBU VALLAMAJA
Järva-Madise külaselts
Nagu nii mõnes teiseski vallamajas, on olnud ka Albu vallamajas kohtusaal, kus Peeter (romaanis Andres) ja Jakob (romaanis Pearu) vallakohtule ütlusi andsid. Naabrid olid agaramad kohtuskäijad kui nende kirjanduslikud teisikud Vargamäel, olgu põhjuseks piirikraavid, aiad või karjateed. Muuseumiööl on Albu vallamajas välja pandud näitus maja ajaloost. Koostöös Järva-Madise külaseltsi eestvedajatega otsitakse näituselt ajaloomustreid. Mis tegevused ja toimingud on olnud läbi ajaloo korduvad? Vallamaja on spetsiaalselt muuseumiööl avatud ning seal viiakse samuti läbi muuseumiöö mängu. Albu vallamaja ees asub ka Tammsaare ausammas. Järva-Madise külaseltsi eestvedamisel on avatud taluturg.
A.H Tammsaare muuseum
Fotograaf: Kadri Palta
Järva-Madise wallamaja, kus ees on Tammsaare ausammas. Foto: Kadri Palta.
6. jaanuar 2020

Näitus “Tõde ja õigus. Tõsielulisest tagataustast.”

Vargamäel avatakse „Tõe ja õiguse“ tõsielulist tagapõhja

Muuseumis on avatud näitus, kus saab tutvuda, missugused olid Pearu, Andrese, Krõõda ja teiste tegelaste tõsielulised vasted ning mismoodi sarnanesid nad oma kirjanduslikele teisikutele. Tammsaare muuseum Vargamäel varahoidja-kuraator Siiri Kvelli sõnul inspireeris Tammsaaret kodukant ja siinsed inimesed: „Tammsaare emas Annes on leitud sarnasusi nii Krõõdale kui Marile. Ann oli heleda häälega nagu Krõõt ja tugeva kehaehitusega nagu Mari. Kirjaniku isast Peetrist leiame aga samasuguse töötegija nagu oli romaanis Andres.“

Kvelli sõnul on kirjanik teostes kasutanud ka enda iseloomujooni ning just Indreku tegelaskujus on palju Tammsaaret ennast. „Mõlemad on mõtlikud, õrnaloomulised ja süvenenud raamatumaailma,“ ütleb Kvell.

Näitus avati 1. märtsil, kui toimus kirjaniku mälestuspäev. Külas oli filmi „Tõde ja õigus“ režissöör Tanel Toom, kes rääkis filmi tegemise tagataustast.
Näitus jääb avatuks 2020. aasta veebruari lõpuni.

A.H Tammsaare muuseum
Isa Peeter Hansen
Ann Hansen
Ema Ann Hansen
26. jaanuar 2019

39. Tammsaare rahvamatk

Tammsaare rahvamatkal ühendatakse kultuur spordiga

„Kuule, Oskar, hakkame trenni tegema,“ teeb ettepaneku „Vargamäe kuningriigi“ etenduses sulane Ott Mäe perepojale Oskarile. Ott soovib korraldada jooksuvõistluse, aga Oskar ei saa aru, et mispärast peaks ta heast paremast jooksma hakkama. Talus on vaja tööd teha ja võiks parem korraldada niitmisvõistluse. Niitmine on aga sulasele Ottile vastuvõetamatu, sest see on töö ja tööd peab niikuinii tegema. Tema tahab teha midagi põnevamat, võistelda ning: „tõmmata muskuli pingule“.

See väike katkend etendusest annab mõista, kuidas suhtuti sporti ja liikumisse Tammsaare eluajal. Rammu katsuti, küll vägikaika vedamisel, küll ujumisvõistlusi pidades, aga liiguti ka lihtsalt selleks, et edasi jõuda. Tammsaare lapsepõlves asendas füüsiline töö jõusaali ning samuti polnud vaja lugeda 10000 sammu, sest autosid polnud ja kui oli soov kuhugi minna, siis selleks pidi tihti kasutama jalarammu. Ka Tammsaare tegi pikki jalutuskäike, nii oma lapsepõlves kui ka hilisemas elus – 20 km päevas kõndida polnud tema jaoks mingi vaev.

Seega, et Tammsaarel on omanimeline rahvamatk, mis tänavu toimub juba 39ndat korda, pole sugugi juhuslik. Sport ja liikumine on olnud alati tema elus. Nooruspõlves võttis Tammsaare osa talupoistega peetud võistlustest. Teda peeti osavaks laskjaks, kes suutis lasta isegi jooksvat jänest, samuti oli Tammsaare kiire ujuja. Hilisemas eas, kui tekkisid terviseprobleemid, jäid pikad jalutuskäigud teda endiselt saatma. Pikkadel jalutuskäikudel ühendas Tammsaare spordi ja kultuuri: jalutas ja samal ajal mõtiskles omakeskis või kaaslastega kirjandussündmuste ja ühiskonnaprobleemide üle.

Ilmselt jätkus arutlusteemasid Tammsaarel ka tema lapsepõlves, kui ta liikus oma kodust, Tammsaare-Põhja talust (Vargamäelt) Järva-Madisele. Järva-Madisele jõudmiseks võis minna läbi Kodru raba või siis hoopiski mööda teed. Just nagu liigutakse ka Tammsaare rahvamatkal. Tulles läbi Kodru raba, saavad matkalised osa vanast taliteest, mida kasutasid Tammsaare vanemad (ja „Tõe ja õiguse“ tegelased) talvel, jõudmaks Järva-Madise kirikusse. Tulles aga mööda teed, kohtutakse „Tõest ja õigusest“ tuntud paikadega: Kassiaru talu, Võlla talu, soosild.

Seega on rahvamatka teekond ka kirjanduslikult tähtis teekond. Samuti austatakse selle sündmusega Tammsaaret, sest matk toimub igal aastal jaanuari lõpus, mille paiku on ka kirjaniku sünnipäev. Vaadates ajas tagasi rahvamatka ajaloolisele kulgemisele, selgub, et idee matka korraldamiseks ulatub tagasi mitmekümne aasta taha, kui Laine Rannu ja Malle Pau koostasid kirjaniku juubeliaasta tähistamiseks kava. Suurejoonelise sündmuse korraldamiseks ei saadud aga kohe toetust ning läks mööda 10 aastat ja juba 1978ndal aastal hakati igaaastaselt korraldama Tammsaare rahvamatka, mis küll pidas vahepeal mõneaastase pausi, aga on jätkunud tänaseni.

Nii nagu ikka, saab ka sel aastal Tammsaare rahvamatk alguse Albu vallamaja juurest. Samuti on korraldajatel plaanis viia läbi nii rajal kui ka Vargamäel sportlikke ja kirjanduslikke mänge. Sel aastal on ka eriauhind. Tammsaare muuseumi poolt korraldatud mängus osalejate vahel loositakse välja kaks piletit 2019nda aasta suvelavastusele „Eesti jumalad“. Oled oodatud matkast osa võtma ning kirjandust ja sporti ühendama!

A.H Tammsaare muuseum
18. august 2018

Eesti looduse päev Vargamäel

Eesti looduse päev saab suurejoonelise alguse ühismatkaga Järva-Madiselt Vargamäele

18. augustil toimuva Eesti looduse päeva avab ühismatk Järva-Madiselt Vargamäele. Retkele järgneb avatseremoonia A. H. Tammsaare muuseumis. Pooltsada Eesti loodust ja selle mitmekülgsust tutvustavat sündmust mahutav päev on osa EV100 suvisest peonädalast.

„Järva-Madiselt Vargamäele viiv matkarada annab mitmekülgse ülevaate Eestimaa rikkalikkust loodusest,“ sõnas keskkonnaministeeriumi loodusvaldkonna nõunik Hanno Zingel. „Siinne maastik on pakkunud inspiratsiooni ka Anton Hansen Tammsaarele romaani „Tõde ja Õigus“ kirjutamisel. Matkarajal on hea võimalus minna oma mõtetes Eesti Vabariigi loomise algusaega ning kujutleda, milliste väljakutsetega pidid toonased Pearud ja Andresed silmitsi seisma 100 aastat tagasi oma elu ja looduskeskkonna sobitamisel ning kuidas on olukord tänaseks muutunud,“ lisas Zingel.

Eesti Looduskaitse Seltsi esimehe Vootele Hanseni sõnul avatakse Eesti looduse päev sümboolselt Vargamäel, kuid sündmused toimuvad üle Eesti. „Eesti looduse päeva avamisel kirjanik Anton Hansen Tammsaare muuseumis on mitu tähendust – Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning olulise kirjaniku 140. sünniaastapäeva tähistamine,“ lisas Hansen. Eesti looduse päeva avasündmust korraldab Eesti Looduskaitse Selts.

Eesti looduse päeva avasündmusel on kavas:

  • Kell 10 algab Järva-Madise kiriku juurest ühismatk, mis liigub läbi Kodru raba Vargamäele. Retke juhivad kirjanik ja loodusemees Juhani Püttsepp, loodusfotograaf Ingmar Muusikus ja pärimusmuusik Kulno Malva. Järva-Madisele viib Looduse Omnibuss, bussid väljuvad Tallinnast, Tartust ja Pärnust kell 8.30.
  • Kell 12 algab A. H. Tammsaare muuseumis Eesti looduse päeva pidulik avamine.
  • Rahvusmaastike tähendust avavad kirjanik Valdur Mikita ja professor Kalev Sepp.
  • Autorid Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus tutvustavad raamatut „Eesti rahvusmaastikud sõnas ja pildis“.
  • Vargamäe tähendust teatripaigana avavad Teater „Ugala” etenduse „Kõrboja perenaine” kunstnik Kristjan Suits ja muusika autor Kulno Malva. Isamaalisi laule Eesti luuletajate tekstidele esitab Kait Tamra.
  • Eesti looduse päeva auks ühine tammepuu istutamine.
  • Avatakse näitus EV100 fotovõistluse “Looduse aasta foto 2018“ parematest töödest.
  • Lõunasöök ja muuseumi külastus.
  • Kell 14.30 algavad Looduse Omnibussi retked Eesti rahvusmaastikele erinevatel marsruutidel. Bussid jõuavad tagasi Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse orienteeruvalt kell 20.30.
  • Info ja registreerumine ühismatkale ja retkedele alates 13.08 aadressil www.looduseomnibuss.ee.

Eesti looduse päev on loodusega seotud asutuste ja ühenduste kink Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Vaata Eesti looduse päeva programmi lähemalt www.ev100.ee/et/eesti-looduse-paev ja ürituse Facebooki lehelt www.facebook.com/events/303145473758407/ .

Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal tähistatakse taasiseseisvumise aastapäeva suvise peonädalaga, mis toob Eesti inimesed ja nende sõbrad kokku suurtele ühisüritustele. EV100 suvine peonädal algab 17. augustil esimese Eesti üldluulepeoga Rakveres ja lõpeb 25. augustil muinastulede ööga üle Eesti. Enam kui 200 suure suvise peonädala sündmust leiad www.ev100.ee.

Teate edastas:
Kady-Ann Sutt

A.H Tammsaare muuseum
Tammsaare muuseum Vargamäel
Fotograaf: Ingmar Muusikus
Kodru raba
Kodru raba
21. aprill 2018

Seminar “Kultuur ja maastik”

„Miks sa siis just selle koha ostsid?“, küsib Krõõt „Tões ja õiguses“ oma mehe Andrese käest, kui nad jõuavad uude kodusse Vargamäe Eespere tallu. Selliselt võis mõelda ka Tammsaare ema Ann Hansen, saabudes 1872. aastal koos abikaasa Peetriga Tammsaare-Põhja tallu. Talu, millel oli kõigest 11% head ja haritavat maad, vajas palju tööd ja vaeva, et luua järeltulijatele vilja kandev pinnas. Peeter Hansen ei pööranud tähelepanu sellele, et maapind oli vilets, vaid oli unistaja nagu Andreski, kes nägi, et soost oli võimalik maad juurde saada.

Vargamäed külastades võib märgata, et ümbrus võrreldes romaani maastikukirjeldusega on palju muutunud. Kraavide kaevamine ja vee ärajuhtimine võimaldab saunikute hoonete juures jalutada ilma, et tekiks sohhu vajumise oht. Mets on kasvanud nii suureks, et talu väravast ei paista enam Järva-Madise kiriku torni ega kuule kellade helinat. Siinse looduse muutust on põhjustanud jõe süvendamine, karjatamise lõpetamine ja ümberkaudsed suured kuivendustööd.

21. aprillil kl 12 toimub Vargamäel seminar „Kultuur ja maastik“, kus muuseumi kuraator-varahoidja Siiri Kvell kõneleb eelpooltoodud teemadel, lisaks tuleb juttu soode taastamisest ja soodest eesti kirjanduses. Tänapäeval on ilmsiks tulnud, et sood on vajalikud ning on hakatud soomaastikke taastama. Väärtuslik on puutumatu soo, kus on puhas vesi, ainulaadne taimestik ja loomastik ning soo on ka oluline süsiniku siduja. Sellest täpsemalt räägib rakendus-geoloog Marko Kohv, kes töötab ELFis soode taastamise projektis. Peale Tammsaare on soode temaatikat kirjanduses käsitlenud ka näiteks Oskar Luts. Sellest, kuidas eesti kirjanikud on soid kujutanud räägib keskkonnateadlikkuse spetsialist Piret Pungas-Kohv.
Järvamaa loodusmees ja fotograaf Tarmo Mikusaar
jagab oma kogemusi rabamatkadelt ning näitab oma loodusfotosid.

Seminar esinejad:

  • Piret Pungas-Kohv. Soode teema eesti kirjanduses. Kuidas on eesti kirjanikud soid käsitlenud ja kujutanud?
  • Marko Kohv. Soode taastamine Eestis.
  • Siiri Kvell. Soode kuivendamine ja jõe süvendamine Vargamäe ja Tammsaare-Põhja talus.
  • Tarmo Mikussaar. Soo on tüma maa ja raba on taaripaks.

Tule ja ütle oma sõna sekka!
Info ja eelregistreerimine: muuseum[ät]vargamae.ee

A.H Tammsaare muuseum
Vargamäe maastik. Pildil on Tammsaare-Põhja ja -Lõuna talu ehk romaani järgi Mäe ja Oru talud.
Kodru raba
19. mai 2018

Muuseumiöö “Öös on pidu”: Sünd ja lapse ristsed.

„Tõe ja õiguse“ ja Tammsaare sünnipaiga radadel

Vargamäel tähistatakse muuseumiööl sündi – tänavu on kirjanik Anton Hansen Tammsaare 140. sünniaasta ja Eesti Vabariigi 100. aastapäev ning sünd oli vanasti ja on tänapäevani üks olulisemaid sündmusi inimese elus. Sünd on pidu ja öös on pidu. Sellest pidupäevast võtavad osa ka Tammsaare sünnipaiga olulised vaatamisväärsused: Järva-Madise kirik ja Albu mõis.

Muuseumiöö programm:
Vargamäe muuseum:
Tammsaare “Tões ja õiguses” tähistati laste ristseid suurejooneliselt, tehti palju süüa ning kutsuti kokku külarahvas. Ka naabrimees Pearuga lepiti selleks ajaks ära. Nii nagu romaanis olid ka talurahval mitmesugused uskumused ja kombed, mida kindlasti pidi järgima, kui naine oli lapseootel ja kui laps oli sündinud. Kombekohaselt elati ka Tammsaare sünnitalus. Pärast sündi peeti katsikuid ja pärast katsikuid toimusid ristsed ja lapsele nime panek. Sünnipäevasid ei tähistatud, just nii nagu ei tähistanud Tammsaaregi enda sünnipäevasid ja seda ka hilisemas elus.
Vargamäel tuleb juttu kommetest, ennetest ja uskumustest, mis tagasid lapsele hea tuleviku ja samuti sellest, mida pidi vältima ja millel oli lapsele halb mõju. Tuleb juttu ka ristimisest ja nime panekust talurahva kommete kohaselt. Aega saab sisustada mängude mängimisega ja kommete läbitegemisega. Üheskoos maitseme varrutoitu ning mõtiskleme selle üle, milline oleks olnud sinu nimi, kui sa oleksid sündinud 140 aastat varem.

Järva-Madise kirik:
Järva-Madise kirik asub Tammsaare muuseumist u 6 km kaugusel. Tegemist on ühe väiksema ühelöövilise kirikuga Eestis. Just selle kiriku kellad helisesid üle soo Vargamäele ja andsid märku jumalateenistuse toimumisest. Kirik kandis ka perekonnaseisuameti funktsiooni, omades raamatuid, kuhu kanti sisse inimese elu oluliseimad sündmused. Muuseumiööl on kirik avatud 18st-23ni, kirikuõpetaja Tiit Lastik näitab spetsiaalselt selleks päevaks väljatoodud ristimise ja kirikuraamatuid. Juttu tuleb ristimise ajaloost ja nime panekust.

Albu mõis:
Albu mõis on teadaolevalt vanim Järvamaa mõis, mida on esmakordselt mainitud juba 1282. aastal. Mõisas käis asju ajamas ka Tammsaare isa Peeter Hansen, kes ostis oma talu Albu mõisniku käest. Külastajad saavad osa suurest ja muljetavaldavast ajaloost ning näha imelisi sajanditetaguseid maalinguid.
Albu mõis on avatud enne muuseumiööd, kl 16-18. Kuna mõis on avatud enne muuseumiööd, siis on mõisas piletihind: 1 € sooduspilet, 2 € täispilet.

Lisainfo:
Järva-Madise kiriku juurest saab üle Kodru raba matkata Vargamäele. Raja pikkus on 5,2 km. Edasi-tagasi kõndides on jalutuskäigu pikkuseks u 10,4 km.

Lisaks on muuseumi ümber palju teisigi huvitavaid vaatamisväärsusi, nagu näiteks Tammsaare ausammas, Kassiaru talu. millest ülevaate saab siit: https://www.vargamae.ee/hea-teada/vaatamisvaarsused/.

Tule ja saa osa ühest põnevast ja harivast päevast!

A.H Tammsaare muuseum
9. juuni 2019

Järvamaa pärimuspäev “Suvisted Veteperes”

Suvisted on suve vastuvõtmise pühad. Karjasele tähendasid suvisted vaba päeva või vähemalt vaba hommikupooliku saamist. Põllunduses tähendas see külvitööde lõpetamist ning lühikest hingetõmbamisaega enne heinateo algust. Koduste tööde ja talituste seas on tähtsaimaks üldine elamukorrastus: erilise hoolega pestakse põrandaid, puhtaks pühitakse õu ning jalgrajadki. Kõik need ettevalmistused peavad kaskede toomise ajaks tehtud olema. Suvistekombestiku pearõhk kaldub noorte ühistele kooskäimistele, lembetunnete avaldamisele ja meelelahutustele (folkloore.ee/erk)

9. juunil 2019 kell 16:00 tähistame meiegi Vargamäel, Järvamaa kultuurihiie kiigeplatsil suvistepühi. Tutvustame suvistega seotud traditsioonilisi tegevusi ning muusikalise etteaste teevad kohalikud Järvamaa folkloorikollektiivid. Sel aastal võtab üritusest osa ka Tapa mandoliiniorkester.
 
Tule naudi head muusikat, lõbusaid tegevusi on nii suurtele kui väikestele. Kaasa võta piknikukorv.
A.H Tammsaare muuseum
20. mai 2017

Muuseumiöö: “Öös on karjalaste mänge”

Muuseumiöö “Öös on karjalaste mänge” on inspireeritud kirjanik Tammsaare lapsepõlvest, siis kui Anton oli karjapoiss. Mängida saab nii iseseisvalt kui juhendaja eestvedamisel. Muuseumiööl, kella 18-23 on muuseumi karjatallis avatud mängunurk mõistatuste, karjapasuna, käristi, kõmbidega. Lisaks saab turnida kirjanduslikul madalseiklusrajal, kiikuda suurel külakiigel või minna ringkäigule “Vargamäe rajaleidja” kaartidega. Muuseumi juhendaja eestvedamisel alustame õhtul kell 19 mängulist programmi ja kell 21 viime külalised mängulisele rännakule läbi muuseumi.

Muuseumiöö programm

  • 19:00 Karjalaste mängud. Programm on inspireetiud karjalapse maailmast. Lapsed käisid juba varakult karjas, mängisid puhkepauside ajal erinevaid mänge, puhusid karjapasunat.
  • 21:00 Mänguline rännak läbi muuseumi. See on teistsugune, spetsiaalselt muuseumiöö jaoks loodud ringkäik. Rännakul saab ennast proovile panna, katsetada vanarahva mänge.

    Muuseum on avatud kella 23ni
A.H Tammsaare muuseum
Kiigeplats
Kirjanduslik madalseiklusrada
25. jaanuar 2020

40. Tammsaare rahvamatk

Kutsume kõiki osalema 25.01.2020 XL juubelirahvamatkal ja XLII kirjanduspreemia laureaadi välja kuulutamisel.

Kavas:
XL A.H. Tammsaare-nimeline rahvamatk läbi maalilise Kodru raba või pisut kergem jalutuskäik mööda Järva-Madiselt Vargamäele kulgevat teed.
XLII A.H Tammsaare nimelise Järva valla kirjanduspreemia laureaadi välja kuulutamine.

Ajakava:
10.00-11.45 – taluturg, avatud on ka raamatukogu ja näitus
11.00 – algab registreerimine matkale
11:55 – kirjanduspreemia laureaadi välja kuulutamine
12:00 – rahvamatka start

Asukoht:
Järva-Madisel endises vallamajas: https://bit.ly/2R0CXFE

Osalustasu:
1 EUR, lapsed tasuta. Toidutalong 3 EUR.

Täpsem info ja gruppide registreerimine:
Malle Lomp, 50 96 797
www.vargamae.ee

Taluturule kauplejaks registreerimine:
Eda Vespere, 5344 5322
eda.vespere@gmail.com
Müügile on oodatud kõik sooja südamega isetehtud asjad, sh küpsetised, pirukad jms!

Aitäh, Silja Juursalu, kaanefoto eest. Aitäh, Kadri Palta, pildi eest.

Fecebooki ürituse leht:  https://www.facebook.com/events/1952076094806817/
A.H Tammsaare muuseum
25. veebruar 2017

Järva-Madise kihelkonna rahvariiete esitlus

Järva-Madise kihelkonna rahvariiete komplektid on muuseumis nüüd kenasti olemas! Kõik huvilised, kes soovivad riideid lähemalt uurida, võtke julgesti ühendust. Aitäh meistrile, Kaili Maasikmäele, kes oma näputööd meile tutvustas! Aitäh Kaja Kraavile ja tema õpilastele, kes mõnusa muusikalise meeleolu lõid! Kogu seda uhkust saab juba 25. veebruaril muuseumis oma silmaga kaeda
Projekt “Järva-Madise kihelkonna rahvariide traditsioonide tutvustamine” valmis Leader projektitoetuse abil.


Facebook
A.H Tammsaare muuseum

Uudiskiri

Avatud

Sügis-talvel 15. septembrist 14. maini
K-P kell 10-15
Kevad-suvel 15. maist 14. septembrini
T-P kell 11-18
Riigipühadel on muuseum suletud.

Piletihinnad

Täiskasvanule 4 €
Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär)  3 €
Perepilet 8 €
Vaata täpsemat hinnakirja siit.

Kontakt

SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
Vetepere küla Järva vald Järvamaa 73416 
+372 5340 0637 (Info)
+372 5340 3461 (Grupid)
muuseum[ät]vargamae.ee